Esimestena soovisid ühise kaubamärgi alla koonduda Virumaa, Läänemaa, Põlvamaa, Põhja-Eesti ja Vooremaa metsaühistud ning Valgamaa Erametsaühing, teatas Keskühistu Eramets TÜ kommunikatsioonispetsialist. Metsaühistute avaldused ühise metsaühistu kaubamärgi kasutusele võtmiseks rahuldas Keskühistu Eramets juhatus tänavu 25. jaanuaril.
Kaubamärgi loomise eesmärk on eelkõige metsaomanike teenindamise parandamine. “Metsaühistu on erametsaomaniku jaoks kõige esmasem ja lähem koht, kust saada nõu ja abi oma metsaga seotud küsimuste lahendamiseks,” rääkis ühise kaubamärgi rakendamise projekti juht Priit Põllumäe. Ühise kaubamärgi alla koondumine tähendab eelkõige seda, et metsaühistud pingutavad metsaomanike nimel – nii on ühtlustatud metsaomanikele pakutavad teenused ning nende kvaliteet. “Metsaomanik võib olla kindel, et ükskõik kus Eestis ta pöördub metsaühistu kaubamärki kandva ühistu poole, on talle kõikjal tagatud ühtlase kvaliteediga täisteenindus – istutamisest puidu müügini. Kaubamärk on tunnistus kvaliteedi kohta,” lisas Põllumäe.
Kaubamärgi kasutamise eelduseks on ühistu vastavus teenuste standardile. “Lihtsalt öeldes peab olema ühistu võimeline osutama metsaomanikule kõiki talle vajalikke teenuseid – metsa uuendamisest puidu müügini. Samal ajal peavad kõik teenustega seotud tegevused olema metsaomaniku huvides ning tagatud peab olema tegevuste läbipaistvus,” selgitas Põllumäe.
Kaubamärgiga kaasneb ka uus ühine visuaalne identiteet, millest ehk kõige märgatavam on uus logo ning ühtne nimekuju – peamist tegevuspiirkonda kajastav kohanimi ja sõna “metsaühistu”. Sellele lisanduvad uue kujundusega dokumendid, meiliaadressid ja lähiajal ka ühine veebikeskkond.
Metsaühistu kaubamärgi kasutusele võtva Läänemaa Metsaühistu juht Mikk Link lisas, et Läänemaa Metsaühistu tegevuses see väga suuri muutusi ei tähenda. “Oleme oma tegevuses alati pööranud tähelepanu teenuste kvaliteedile ning pakutavate teenuste pakett on lai. Kõik ühise kaubamärgi alla koondumiseks vajalikud muudatused on meile jõukohased ning neid teeme eelkõige metsaomanike huvides,” rääkis Link. Ta lisas, et muutustest võidab ka metsaühistu. “Tulevikus peame vähem panustama kõrvaltegevustesse – näiteks turundusse ja veebikeskkonda. Neid tegevusi hakkame tegema koos. Nii jääb ka meile rohkem ressursse pöörata tähelepanu eelkõige põhitegevusele – metsaomanike teenindamisele,” lisas Link.
Priit Põllumäe lisas, et huvi kaubamärgi kasutuselevõtu vastu on olnud aktiivne, kuid kõik ühistud peavad tegema rohkemal või vähemal määral muutusi. “On loomulik, et kvaliteedistandard seab piiri, millest üle saamine võib tähendada metsaühistu jaoks pingutusi. Samas annavad ühistud endale aru ka sellest, et muutused on eelkõige metsaomanike huvides ning kvaliteedistandardi rakendamine tuleb lõppkokkuvõttes kasuks ka ühistule endale. Parem teenindus tähendab rahulolevaid metsaomanikke,” rääkis Põllumäe.
Vajadust ühise kaubamärgi järele on metsaühistud tundnud juba aastaid. Kaubamärgi loomise initsiatiivi haarasid Keskühistu Eramets moodustavad metsaühistud, metsaühistu kaubamärgi visuaalse identiteedi ja selle rakenduspaketi loojaks on rahvusvaheline tootedisaini- ja brändinguettevõte Brand Manual OÜ. Kaubamärgiga saavad liituda kõik ühiselt kehtestatud kriteeriumitele vastavatele metsaühistud.
Metsaühistu brändi kasutuselevõtust tõuseb Põllumäe sõnul kasu nii ühistutele kui metsaomanikele. “Ühe kaubamärgi kasutamine suurendab ühistute märgatavust ühiskonnas, lihtsamaks muutub ka ühistute tutvustamine ja reklaamimine metsaomanikele. Metsaomanikud omakorda saavad tulevikus olla kindlad, et brändi kasutavad ühistud pakuvad neile kõiki vajalikke teenuseid ning tagatud on teenuste kindel kvaliteet. Eeldame, et brändi kasutusele võtmisel kasvab usaldus ühistute vastu ning tõuseb ka ühistegevusega liitunud erametsaomanike arv,” rääkis Põllumäe.
Ühisele kaubamärgile üleminek on juba alanud. Lisaks esimesele kuuele metsaühistule on kaubamärgiga liitumise vastu huvi tundnud veel kolm ühistut. Kaubamärgiga liitumiseks ajapiire pole kehtestatud.
Vooremaa
