Jõgeva linnavolikogu otsusega määrati alates 1. jaanuarist linnapea töötasu suuruseks 2300 eurot. Viieteistprotsendilist palgatõusu põhjendas koalitsioon otstarbekusega, samuti sooviga viia Jõgeva linnapea töötasu tagasi masueelsele tasemele.
Eelnõu esitanud linnavolikogu esimehe Margus Kase sõnul leidis Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioonist koosnev koalitsioon, et linnapea töötasu tõstmine on otstarbekas. “Palgatõus ei tule kellegi arvelt,” kinnitas Margus Kask. “Linnavalitsuse töötajate ja linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgatõus on toimunud juba mitu aastat ning saab toimuma ka edaspidi. Selles valguses on linnapea palgatõus üsna loogiline.”
Linnapea palgast sõltuvad teiste palgad ja hüvitised
2013. aasta 7. novembril linnavolikogu poolt vastu võetud otsuse “Linnapeale töötasu ja hüvitise ning abilinnapeadele hüvitise määramine” kohaselt on linnapea töötasu suuruseks käesoleval ajal 2000 eurot.
Linnapea töötasu suurusest sõltuvad ka kahe abilinnapea töötasud ning linnavalitsuse liikmetele, linnavolikogu esimehele, aseesimehele ning linnavolikogu liikmetele määratavad hüvitised. 2013. aasta 28. novembril vastu võetud määruse “Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetele tasu ja hüvitiste maksmise kord” kohaselt on palgalise abilinnapea töötasu 90 protsenti linnapea töötasust. Linnavolikogu esimehele makstakse volikogu esimehe ülesannete täitmise eest igakuiselt 30 protsenti linnapea töötasust, linnavalitsuse liikmele ja linnavolikogu aseesimehele aga näiteks 15 protsenti linnapea töötasust.
“Linnavalitsuse kulud tervikuna kasvavad tuleval aastal 3,6 protsenti ning personalikulud 4,1 protsenti,” lausus Kask. “Linnapea töötasu ja sellest tulenevate töötasude tõusuks vajalikud vahendid leitakse eelkõige sisemise reservi arvelt. Kogu palgafondi kasv linnavalitsuse liikmetele on üle 10 000 euro aastas ning Jõgeva linna eelarve mahu juures on see tõus küllalt marginaalne.”
Palganumbriga jõuti 2009. aasta tasemele
Linnavolikogu opositsiooni liikmed seadsid esitatud küsimustes kahtluse alla nii palgatõusu protsendi kui ka saadava palganumbri. “15 protsenti seitsmesajast eurost on midagi muud kui 15 protsenti kahest tuhandest eurost,” märkis linnavolikogu liige Kristian Vaarpuu. “Kas tõesti ei tule meie ladvik olemasoleva palgaga Jõgeval välja, et seda on vaja hirmsasti tõsta?” küsis ta. “Palgatõusu arutades me sellist küsimust ei esitanud ning sellise küsimuse vastus ei ole tõepoolest selle otsuse eelnõu taustaks,” vastas linnavolikogu esimees.
“Mul on hea meel, et aastaid on leitud raha allasutuste palgafondi tõstmiseks,” lausus Mihkel Kübar. “Nüüd viime aga linnavalitsuse jälle eest ära. Kas nüüdne proportsioon on parem?” küsis endine linnapea. “Peame arvestama ka sellega, et tõusnud on ka linnavalitsuse osakonnajuhatajate palgad,” vastas Margus Kask. “Tegemist on muidugi väga suurte numbritega ning miinimumpalka saavate inimestega ei ole võimalik paralleeli tuua, linnapead ongi ja jäävad ka tulevikus kõrgesti tasustatavateks isikuteks ning nende palk peabki kõrgem olema.”
Linnavolikogu rahanduskomisjoni esimees Arvo Sakjas märkis, et linnapea töötasu tõusu arutades lähtuti ka sellest, et enne masu oli linnapea töötasu veelgi kõrgem. 2009. aastal oli Jõgeva linnapea töötasu suuruseks 2314 eurot, järgmisel aastal langetati see 1853 eurole.
“Töötasu suurus on jõudnud tagasi 2009. aastasse ning seetõttu ei saa öelda, et midagi oleks hirmsasti juurde antud,” lausus Margus Kask. “Olen aru saanud, et õiglustunne on inimestel väga erinev ja õiglust maa peale niikuinii ei tule. Tippjuhtide palkade juures ei saagi niivõrd rääkida õiglusest kui vastutusest, mis on palju suurem kui madalama astme töötajatel.”
Lõpphääletusel andsid eelnõule oma poolthääle üksteist linnavolikogu liiget
*Poolt hääletasid Arvo Sakjas, Liisi Poom, Heli Raevald, Jaano Terras, Jüri Toit, Kalmer Lain, Margus Kask, Mai Treial, Anne Manninen, Mait Õunapuu ja Urve Tappel)
*Vastu hääletasid viis volikogu liiget: Mihkel Kübar, Priit Põdra, Terje Mitt, Kristian Vaarpuu ja Erik Raud.
MATI ALEV
