|
|
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Veski tänava koolimaja sai turvalisemaks, sest sinna paigaldati turvakaamerate süsteem, samuti on seal nüüd ustel enamasti elektronlukud. |
“Meie majas võtmeid enam peaaegu ei kasutata,” toonitas koolijuht Aimar Arula.
Koolimaja kahte tiiba ühendav koridor on pärast remonti laiem, garderoobid ehitati teise kohta. Lisaruum ehitati juurde õpilasesinduse tarvis, samuti on remonditööde käigus lisandunud üks vestlusruum ja koristajate panipaigad.
Vahetati välja elektrisüsteem, paigaldati uus ventilatsioonitorustik ning küttesüsteem.
“Ühest küljest oleks võinud natuke suurema summa eest kogu koolimajale remonditöödega ringi peale teha. Samas oleks suuremate kulude puhul ka linna kahekümneprotsendiline omaosalus pidanud suurem olema,” tõdes Arula.
Valmis tublisti varem
Nordecon Ehitus sai Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Veski tänava koolimaja plaanitud tähtajast terve õppeveerandi jagu varem remonditud. Direktori sõnul tegid suure töö ära ka õpetajad, õppealajuhatajad kui kooli majandusjuht. 7. – 12. klasside õpilastel algas tänavune õppeaasta vastremonditud ruumides vaid nädala jagu teistest hiljem — 7. septembril.
Remonditööd algasid käesoleva aasta veebruaris ning pidid esialgse plaani kohaselt olema lõpetatud uue kooliaasta teise õppeveerandi alguseks.
Koolijuhi sõnul ei saanud renoveerimistöödega kauem viivitada, sest 1967. aastal valminud hoone oli oma aja lihtsalt ära elanud. Kusjuures asi polnud mitte selles, et õpilastele ja õpetajatele maja oma endises seisus enam meeldinud ei oleks, vaid probleemid olid hoopis tõsisemad. “Koridorides tuli näiteks parkett kohati lahti ja selle tõttu mõned meie töötajad kukkusid,” rääkis Arula, toonitades, et kooliruumide hiljutisest väljanägemisest polegi mõtet enam rääkida, sest maja on oma vanust arvestades niigi hästi vastu pidanud ja see oli amortisatsiooni viimane piir.
KOIT-kava aitas hädast välja
Aimar Arula sõnul hakati koolimaja remontimisele tõsisemalt mõtlema 2006. aastal, mil see töö kavatseti teha Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi abiga. See oleks tähendanud, et koolimajale iga aasta kavandatud investeeringurahast oleks tulnud teatud summa tagasi maksta. Põltsamaa linnavolikogu niisugust plaani ei toetanud ja asus seisukohale, et koolimaja suudetakse ära remontida oma jõududega.
Koolimaja renoveerimiseks telliti projekt, mis valmis Maaprojektis ning läks maksma ligi miljon krooni. Remonditööde maksumuseks arvestati tookord 40-45 miljonit krooni., nii suurt summat poleks koolijuhi sõnul kusagilt võtta olnud. Kuid 2008. aastal avanes võimalus taotleda koolimaja remondiks raha KOIT- kavast.
Aimar Arula sõnul on tal hea meel selle üle, et nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kui ka regionaalminister toetasid koolimaja remonditööde rahastamist Kohaliku Omavalitsuse Investeeringutoetuste kavast. Valitsus eraldas oma määrusega Põltsamaa Ühisgümnaasiumi remonditöödeks 27 miljonit krooni.
Kui aasta alguses kuulutati välja hankekonkurss remonditööde teostamiseks, siis kujunes majanduslanguse aeg koolimaja remonditööde seisukohalt kasulikuks. Teatavasti on ehitustööde hinnad viimasel ajal oluliselt langenud. Koolimaja remontija leidmiseks välja kuulutatud konkursil osales 13 firmat, kus odavaimaks pakkumiseks osutus 21,3 miljonit krooni. Et remonditöid rahastati projektipõhiselt, siis tegelikult eraldatigi koolimaja remontimiseks ehitaja poolt välja pakutud summa.
Järjekorras Lille tänava maja, ujula ja staadion
Aimar Arula tunnistas, et kui mõni aasta tagasi oleks keegi ette näinud ehitushindade nii tõsist langust, oleks remonditöid kavandatud praegusest suuremas mahus. Nii jäid praegusest renoveerimisest välja koolimaja katus, tualettruumid, mõned klassiruumid ja söögisaal. Õnneks mahtus remonditööde summa sisse ka mööbli ost kahekümnele klassiruumile. Lisaks uuendati mööblit kooli raamatukogus ja õpetajate toas.
Küll ringlevad direktori peas juba uued julged mõtted. Kui 2005. aastal valmis koolijuhi suure unistusena “Felixhalli“ nimetust kandev spordisaal, mida praegu kasutab aktiivselt ka linna ja ümbruskonna rahvas ning just hiljuti lõppesid Veski tänava koolihoone remonditööd, siis järgmisteks suurteks eesmärkideks on Lille tänava koolihoone vanema osa renoveerimine, ujula ehitamine ning staadioni rajamine.
Koolijuht tänab kõiki õpilasi ning lapsevanemaid, kes ei nurisenud ajal, mil remont käis ja igapäevane koolitöö keeruline oli. Tänuüritus koolimaja remonditööde toetajate ja tegijate auks toimub reedel.
iii
TOOMAS REINPÕLD
