Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos võitis Jõgevamaal riigikogu valimised Keskerakond. Ja isegi koos e-häältega, vaatamata sellele, et Reformierakonna 4294 e-hääle kõrval oli meil neid ainult 750.
Huvitav on aga märkida, et siis, kui Eestis elektroonilisi valimisi veel ei olnud, oli Reformierakond Jõgeva- ja Tartumaal marginaalne häältesaaja. Rahvaliit ületas neid ligi neli ja Keskerakond pea kaks korda. Pärast elektrooniliste valimiste kehtestamist kasvatas Reformierakond oma hääli aga äkitselt kahe- kolmekordseks.
Kuid Keskerakonnal läks valimistel ka üle Eesti väga hästi. Oleme ainus parlamendierakond, kes hääli ja riigikogus kohti juurde kasvatas. Kui enne valimisi oli meid Keskfraktsioonis 19, siis nüüd juba 27. Kuueparteilises parlamendis on see väga suur arv. Üle Eesti sai Keskerakond juurde 8366 häält, samas kui IRL kaotas neid lausa 39 000 ja sotsid 11 000. Rahvas hääletas nad lihtsalt maha.
Restardi asemel paigalmarss
Selle asemel, et piinlikkuses nurgas haavu lakkuda ja kaotuse põhjusi analüüsida, tõttasid mahahääletatud ruttu ministrikohti püüdma. Valija ootas uut algust, taaskäivitamist, teist kvaliteeti, sai aga jätkuva paigalmarsi või karmimate ütluste järgi koguni mitu sammu tagasiminekut. Inimesed on pettunud ja tunnevad end petetult. Suur ootus on porri tallatud. Ikka seesama kulunud kolmikliit kõigi oma pettustega.
Seetõttu mõjub lausa rusuvana Aivar Koka arvamuslugu 11. aprilli Vooremaas, kus lubatakse taevamannat ja rahvale paremat elujärge. Mis kasu on perele piskust lastetoetuste tõusust, kui teise käega võetakse pereisa autobensiinilt aastas 260 kuni 370 eurot tagasi ja diislikütuselt veelgi enam? Mida ütlevad kõige selle peale põllumehed, kes on turgude äralangemise tõttu niigi mutta tambitud? Kütusehinna tõstmine toob kaasa võimsa hinnaralli, kallineb toit, muud kaubad, teenused. Kui peaminister Taavi Rõivas nimetab bensiini tarbimist loodust saastavaks kahjulikuks tegevuseks, mida pidavatki kõrgemalt maksustama, siis võiks vastu küsida, kas ka söömine on kahjulik harjumus? Maaoludes, kus bussiliiklus on nii, nagu on, ongi auto ainus sõiduvahend. Ja kütust vajavad mõlemad. Mis kasu on lastetoetuste näpuotsaga tõstmisest, kui sotside väljalubatud 800-eurosest miinimumpalga lubadusest on järele jäänud vaid kaheprotsendine tõus igal aastal? Arvestades eelolevat elukalliduse tõusu, on see ju tagasiminek. Enne valimisi räägiti ohtlikust palgavaesusest ja vajadusest palku kiiresti tõsta. Nüüd aga hämatakse madalapalgaliste maksutagastusega, millist summat ei oska keegi kokku arvutada. Nii et valitsus hakkab maksutagastusi tegema ja sellega palgatõusu kinni hoidma. Kas siis tahamegi jääda odavaks allhankemaaks? Kas tõesti tahabki valitsus madalapalgalisi töökohti teadlikult säilitada ja soodustada ümbrikupalku? Koalitsioonileppes on mainitud, et pensionid suurenevad kooskõlas palkade kasvuga. No siis on selge, et kui palgatõusu hoitakse kinni, ei tõuse ka pensionid. Endine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt lubas tõsta pensionid enne valimisi nelja aastaga 560 euroni. Naerukoht! Vanemapension, mis 2014. aastal seisma pandi, lubatakse taaselustada alles aastal 2018 ehk siis enne järgmisi riigikogu valimisi. Koalitsiooni lubadus vähendada sotsiaalmaksu ühe protsendi võrra viib aga raha välja just pensionikassast ja tervishoiult. Uskumatult palju vasturääkivusi on selles leppes.
Eelarve läheb selgelt miinusesse
Teatavasti kärpis rahandusministeerium äsja majanduskasvu prognoose allapoole. Olgugi et valitsus tõstab kaudseid makse, näitavad prognoosid, et makse laekub esialgse prognoosiga võrreldes 50 miljoni euro võrra vähem. Riigieelarve läheb lähiaastatel selgelt miinusesse. Seda on öelnud isegi Reformierakonna rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd: „See on päris suur kamakas, mis puudu jääb“.
Samas näeme, et parempoolne valitsus vaatab taas, kuidas saaks kelleltki midagi ära võtta – aktsiise tõsta, aktsiisi pealt veel käibemaksu võtta, trahve kahekordistada, majutustasusid kergitada. Samas pole koalitsioonileppes midagi konkreetset kirjas sellest, kuidas riigikassasse rohkem raha juurde teenida. Tööstuslikku tootmist arendada, rikkust kasvatada, aga ka väljarännet pidurdada ja inimesi riiki tagasi tuua. Prognoos ütleb, et tööjõulisi elanikke ehk maksumaksjai jääb järjest vähemaks. Poolteist kuud peeti nõu, aga maksuprotsentide ümbertõstmine, milleni lõpuks jõuti, pole ju edasiviiv poliitika. Noorpoliitikud, kuhu jääb teie tulevikuvisioon? Või oligi ainus eesmärk ministriportfellid haarata ja võimu kindlustada?
MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige
