Teisipäeval külastas president Toomas Hendrik Ilves Vasknarva, Alajõe ja Mustvee piirivalvekordoneid, kus tutvus asutuste töökorralduse, struktuuri ja probleemidega.
Visiit algas Ida-Virumaal Vasknarva kordonis, kus riigipea muu hulgas avas mälestustahvli, mis on pühendatud Andrus Lääne mälestusele. Tubli piirivalvuri eluküünal kustus tänavu veebruaris tööülesannete täitmisel, kui mees piiririkkujat tabada püüdes läbi jää vajus ja hukkus.
Mustveesse jõudsid president Ilves ja tema saatjaskond piirivalvekaatriga eile pärastlõunal. Mustvee piirivalvekordoni pealik Jalmar Ernits tutvustas delegatsioonile kordoni valvatavat territooriumi ning tööd. Ümarlauas rääkisid Jõgeva politseijaoskonna vanemkomissar Valentin Kekišev, Mustvee linnapea Mati Kepp ning kutseliste kalurite esindaja Fjodor Plešankov presidendile piirkonna eripärast ning ka probleemidest.
Kalurite ja piirivalvurite koostöö on tulemuslik
Kutseliste kalurite esindaja Fjodor Plešankov tõi ümarlauas välja kalureid vaevavad probleemid, milleks on röövpüük, võrkude talveks vette unustamine ning kalastamine kudemisajal. Samas olid nii Plešankov kui piirivalvurid üksmeelel omavahelise toimiva koostöö asjus. “Piirivalvekordoni ja kalurite vahel on hea läbisaamine ja üksteisemõistmine,” kinnitas kordoni pealik Ernits.
Enim spekuleeriti Mustvees piirivalve ja politseijõudude ühendamise ehk plaanitava ühisameti loomise teemal. Vanemkomissar Valentin Kekiševi hinnangul on ühisameti loomine positiivne, sest nii saaks politsei endale ressursse juurde ning piirialadel oleks korra valvamine hõlpsam. Piirivalvurid seevastu olid skeptiliselt meelestatud, sest nende sõnul ei ole piirivalvureil võimalik hakata päevapealt politseinikega samu tööülesandeid täitma.
Ühendamine nõuab aega ja mõtlemist
Piirivalveameti peadirektor Roland Peets rõhus sellele, et juhul, kui politsei ja piirivalveamet ühendatakse, jätkavad piirivalvurid siiski oma endiste tööülesannetega. Veel lisas Peets, et pärast ametkondade ühendamist kulub täieliku tööefektiivsuse saavutamiseks kindlasti paar aastat, kuna ümberõpet tuleb alustada sisekaitseakadeemiast ja jõuda täiendõppeni välja. Piirivalve peadirektori sõnul on nende jaoks eriti oluline, et ametite ühendamisega ei läheks kaduma kompetentne ja kvaliteetne tööjõud. Siiski lisas ta, et regionaalsel tasemel on politseinike ja piirivalvurite koostöö olnud väga tulemuslik.
Ka president mainis, et ühtegi seadust ei ole võimalik vastu võtta ilma mõtlemata ja sama kehtib ka politsei ja piirivalve ühendamise kohta. “Praegu kirjutan alla seadustele, mis on ühe seadusemuudatuse muudatuse muudatus. See tähendab, et seadusi on vastu võetud mõtlematult,” tõdes president, lisades, et nii tähtsa otsuse langetamiseks kulub kindlasti rohkesti aega ja see vajab põhjalikku läbimõtlemist. “Üks asi on seadus vastu võtta ja teine asi on seda ellu viia,” nentis president.
President Ilves kinnitas, et ühendameti loomisel tugevdatakse Eesti välispiiri valvet nii personali, tehnika kui ka eelarve osas. “Ma olen Eesti Politsei ja Piirivalve töö üle uhke,” sõnas vabariigi president visiidi lõpus.
iii
EILI KOITLA
