Kümblustünnifirma laienemisplaan esialgu kalevi all

Juba üle paari aasta Põltsamaa vallas Kamaris kümblustünne valmistav Metagrupp plaanib hakata kohapeal tegelema ka tünnide metallosa värvimisega, mida praegu tehakse mujal. Kui suudetakse värvimine Kamarisse üle tuua, võtab ettevõte juurde vähemalt ühe töötaja, kuid esialgu on see plaan kalevi alla paremaid aegu ootama pandud.

Kõigepealt tuleb ära oodata, mis juhtub lähikuudel nii Eesti kui maailma majanduses. Alles siis saab tõsisemalt edasise tegevuskava peale mõtlema hakata.

Värvimisruumina nähakse endise kanalahoone seni veel renoveerimist ootavat hooneosa, mis ostetud kinnistu juurde kuulub.

Peaasjalikult välisturule orienteeritud ettevõtte kahes eri paigas tegutsevas tootmisüksuses töötab ühtekokku kümme inimest, kellest viis on ametis Kamaris, kuhu on investeeritud üle kolme miljoni krooni.

Metagrupp koosneb Kamari osakonna juhataja Indrek Eensalu sõnul kahest eraldi tootmisüksusest, kus lisaks Kamarile tegutseb teine kümblustünne valmistav ettevõte Tallinna lähedal Lool. Tegelikult saigi firma alguse Tallinnast ja selle põhitegevus oli kergmetallide keevitamine. Koostöös ülelahe-naabritega jõuti selle töö juurest välja kümblustünnide ja nende tarvikute valmistamiseni. Eensalu sõnul viis koostööni meeldiv juhus. Tegelikult olid just Soome kolleegid need, kes otsisid Eestist koostööpartnerit ja leidsid selle Metagrupi näol.

Laienemiseks sobiv tootmispind Kamaris

Tootmistegevuse kasvades sai selgeks, et Lool asuvad ruumid jäävad laienenud tegevuse jaoks kitsaks ja nii asuti otsima võimalusi tootmispinna suurendamiseks. Juhtus nii, et tootmist ei laiendatud hoopiski mitte pealinna lähistel asuva tootmisüksuse baasil, vaid laienemiseks leiti sobiv pind hoopis Põltsamaa lähedalt Kamarist.

Metagrupp alustas tegevust juba 1998. aastal, kuid Kamaris alustati kümblustünnide valmistamist alles 2006. aasta lõpus. „Mida Lool varem tehti, seda ma täpselt ei teagi. Selleks ajaks, mil osa tootmisest Kamarisse ümber koliti, oli Lool alustatud juba kümblustünnide valmistamisega. See vajab küllaltki suurt tootmispinda ja nii see tegevus meile jõudiski,” rääkis Indrek Eensalu. Tegevust alustati Kamaris praeguse uue ja nüüdisaegse tootmishoone kõrval asuvas vanas kanalahoones.

Indrek Eensalu esimeseks kolleegiks sai Tarmo Mäe. Kui tootmine kasvas, tuli veel mõned inimesed juurde leida. Praegu saadakse ettevõttes hakkama viie mehega.

Üle-eelmise aasta lõpus ostis Metagrupp vana tootmishoone kõrval asuva kinnistu ning praeguse hoone renoveerimistööga alustati möödunud aasta alguses. Sellega saadi OÜ Bueno abiga valmis eelmise aasta lõpus ja tootmist alustati uues hoones tänavu jaanuaris.

Esimene kümblustünn saadeti telerahvale

Tegelikult saadeti esimene Kamaris tehtud kümblustünn hoopis Kanal 2 aastalõpushõule ja selles kümbles tookord Tanel Padar. Kümblustünne valmistatakse mitmes mõõdus. Vähesel määral tehakse ka muid metallitöid, ent see ei oma põhitegevuse kõrval märkimisväärset osakaalu. Kui kellelgi on pakkuda mingisugust alumiiniumi keevitustööd, siis oleme me sellest kindlasti huvitatud,” mainis Eensalu.

Kamari osakonna juhataja võib seniste töötulemustega igati rahule jääda. Kui oleme suutnud ehitada uue tootmishoone ja samas jätkata ka normaalsel tasemel igapäevast tegevust, siis võib tulemusega rahul olla küll,” märkis ta. Praegu on firmal ees kahe kuu tellimused. Mai lõpuks peaks valmis olema 30 kümblustünni. Aasta esimesel kahel kuul valmistati umbes 20 tünni. Veebruar oli meil hästi vaikne ja seetõttu kujunes aasta algus koguse poolest küllalt tagasihoidlikuks,” rääkis Eensalu.

Ilmselt pole enamikule Põltsamaa kandi inimestele kümblustünne tootev ettevõte kuigi tuntud. Indrek Eensalu selle üle ei imesta, sest pea kogu toodang tarnitakse Soome ja ta ei näe erilist mõtet Eesti turul konkureerimiseks. Eestis on niivõrd palju puidust kümblustünnide pakkujaid ja niivõrd odavate hindade eest, et meil pole mõtet oma tooteid siinsele turule pakkuma hakata,” tõdes ta.

Oma toodangut on siiski pakkumas käidud mõnel suuremal Eestis toimunud laadal, Eensalu kinnitusel on nende tünnid kvaliteetsemad. „Olen näinud selliseid kümblustünne, kus võiks sõrme laudade vahele pista. Tavaliselt väidetakse sel puhul, et kui vett paar päeva tünnis hoida, siis lauad paisuvad,” rääkis Eensalu.

Metallist tünni lihtsam hooldada

Samas on metallist kümblustünne tunduvalt lihtsam hooldada ja nõuetekohaselt puhastada. Väljastpoolt köetavad metallist kümblustünnid on ohutumad, sest kümblejal pole ohtu end ahju vastu ära põletada.  

Alumiiniumist kümblustünnid on aga kallimad. Ostjat ootava puidust kümblustünni saab kätte 16 000 krooni eest, metallist tünnide hinnad jäävad 40 000 ja 45 000 krooni vahele.

Kümblustünnide hinnad olenevad suuresti lisavarustusest. Eestis võiksid kümblustünne omada turismitalud.

Kamari Haridusselts, mille liige on ka Indrek Eensalu, kirjutas projekti sellise kümblustünni ehitamiseks, mis on paigaldatud haagisele ja mille kohal on ka varikatus. Selle plaanib ettevõte  aasta lõpuks valmis saada. Loodetavasti saab siis ka kohalik rahvas Kamari kümblustünni sagedamini näha ja kasutada.

iii

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus