Ettevõtluse edendamisel on lisaks ekspordile väga oluliseks eesmärgiks püsivad töökohad. Ehkki täna räägitakse pigem tööjõu puudusest, peame siiski arvestama sellega, et keskmise palgataseme tõusuga võib kaduda arvestatav hulk seniseid töökohti. Löögi alla satuvad eeskätt need ettevõtted, kus tootlikkuse kasv ei suuda palgakulude kasvu kompenseerida. Nende firmade loodud töökohad asendatakse ning kõige olulisemateks tööandjateks muutuvad edaspidi just rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ettevõtted.
Olukord ekspordi osas tervikuna pole sugugi halb. 2006. aastal oli ühtekokku üle 4500 ettevõtte, kelle ekspordikäive ületas 2 miljonit krooni piiri. Eksport on viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud ? aastal 2004 75 miljardit krooni, aastal 2005 97 miljardit krooni, aastal 2006 121 miljardit krooni, 2007. aastal 126 miljardit krooni. Murelikuks teeb aga see, et eksport jääb mahu poolest impordile alla ja vahe on viimaste aastate jooksul ainult suurenenud. 2005. aastal oli kaubavahetuse puudujääk 31 miljardit krooni, 2006. aastal 46 miljardit krooni ning 2007. aastal juba 50 miljardit krooni. Samuti on selge, et pikemas perspektiivis jäävad eksportima sellised ettevõtted, kus tootlikkus ehk lisandväärtus töötaja kohta on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel.
Ligi poole ekspordimahust annavad 50 firmat
Kuigi eksportööride arv tervikuna on Eesti kohta täiesti arvestatav, on ettevõtete ekspordikäibed valdavalt siiski suhteliselt väikesed. Üks protsent eksportööridest annab pea poole kogu ekspordimahust. Ilmselgelt oleks parem, kui see suhe poleks nii drastiline. Teiseks tuleks igati kaasa aidata ekspordi kasvule tervikuna, et hakkaks vähenema vahe impordi ja ekspordi vahel. Siit ka väljakutsed edaspidiseks.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu on viimastel aastatel välisturgudele laienemiseks toetust saanud 121 ettevõtet ühtekokku 84 miljoni krooni ulatuses, Jõgevamaal on toetatud firmasid ligikaudu 0,6 miljoni krooniga. Ühe oma peaeesmärgina jätkab EAS ka sel aastal panustamist ekspordi arendamisse, luues meie firmade konkurentsivõime toetamiseks mitmeid erinevaid võimalusi.
Üle 400 miljonit krooni ekspordi toetuseks
Sel kuul alanud eksporditurunduse toetusprogramm kuni aastani 2013 pakub toetust turundusplaani elluviimiseks välisturule minekul. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud toetusprogrammi maht ulatub kokku rohkem kui 400 miljoni kroonini, mida saab küsida messidel osalemiseks või nende külastamiseks, klientidele suunatud turundusürituste korraldamiseks, trükiste, reklaammaterjalide ja tootenäidiste valmistamiseks, toodete vastavusse viimine sihtturu nõuetega, disaini kohandamiseks sihtturu vajadustele vastavaks, kaubamärkide registreerimiseks sihtturul jne. Toetuse maksimaalne suurus on kuni 1,5 miljonit krooni ja kuni 50% projekti maksumusest. Toetust saavad küsida nii tegutsevad kui ka alles alustavad eksportöörid, sõltumata ettevõtte suurusest. EAS on alustanud eksporditurunduse infopäevadega ? Lõuna-Eesti jaoks mõeldud infopäev toimus 19. märtsil Tartus.
Vähetähtis ei ole ka eksportööridele suunatud infoteenus, mis pakub infot uute sihtturgude kohta. Kasutada on võimalik nii mitmete erinevate andmebaaside infot kui ka küsida nõu EASi konsultantidelt, kes eelmisel aastal koostasid vastused rohkem kui 2000 päringule.
Kolmanda abinõuna tuleb välja tuua ekspordivaldkonna koolitused, millega selle aasta teisel poolel algust tehakse. Koolitusi korraldatakse koostöös erialaliitude ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega, kelle ettepanekud on suures osas määravaks koolitusteemade valikul.
Neljandaks meetmeks on ekspordikoostöö arendamine ühisturunduse programmi kaudu. Selle programmi eesmärk on innustada ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid ühiseid projekte ellu viima, et saavutada ühelt poolt sünergiat ja mahuefekti ning parandada teiselt poolt uute alustavate ettevõtete võimalusi välisturul esimesi samme teha. Ühisturunduse programmi on oodatud nii alustavate kui ka juba tegutsevate eksportööride koostööle suunatud projektid.
EAS jätkab ka programmi, mille raames on võimalik osaleda olulisematel messidel ühisstendis koos teiste Eesti ettevõtetega. Messide nimekiri koostatakse ettevõtete ja ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekute põhjal, võttes arvesse ka varasemate aastate kogemusi ja ühisstendis osalenud ettevõtete tagasisidet messide tulemuslikkuse kohta. Uue tegevusena planeerime käesoleval aastal käivitada messitoetuse programmi, mille raames on ettevõttel võimalik talle olulisel välismessil oma väljapanekuga individuaalselt osaleda.
EASi välisesindused aitavad ettevõtjaid 10 riigis
Järjest olulisemaks abikäeks Eesti firmadele välisturgudele laienemisel kujuneb EAS-i välisesinduste võrgustik. EAS-i välisesindused tegutsevad Soomes, Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias, Venemaal Moskvas ja Peterburgis, USA-s Silicon ValleyŽs, Ukrainas, Hiinas ja Jaapanis. EAS-i välisesinduste töötajad on valmis igati kaasa aitama Eesti ettevõtete ekspordisuunalise tegevuse käivitamisele asukohariigis.
Kokkuvõtteks võib öelda, et eksporti suurendada ei saa Eesti riik, Euroopa Liidu abifondid ega EAS. Seda saavad teha ainult ettevõtjad, kellele riik omalt poolt peab looma võimalikult soodsad tingimused välisturgudele laienemiseks ning olema nõu ja jõuga igakülgselt abiks ekspordivõime kasvatamisel. Loodan, et tänu Eesti ettevõtjate ideedele ja innukusele ei jää sajad miljonid toetuskroonid kontodele seisma, vaid saavad anda oma panuse Eesti konkurentsivõime kasvule maailmas.
Allar Korjas,
EASi tegutsevate ettevõtete divisjoni direktor