Lisaks Jõgevamaale oli osavõtjaid Tartumaalt, Ida-Virumaalt, Harjumaalt, Läänemaalt ja Viljandimaalt.
Laagri korraldajateks olid noored ise. Kolme päeva jooksul saadi palju kasulikke oskusi. Üheks põnevamaks ettevõtmiseks hindasid osalejad ise kõnekunsti koolitust, mille viis läbi Vanemuise teatri näitleja Jüri Lumiste. Põltsamaa klubisse kuuluv üliõpilane Helena Kolga ütles, et kuigi ta on mitmel aastal osalenud Põltsamaa Ühisgümnaasiumis korraldatud kõnelaagris, õpetab iga haritud õppejõud midagi uut ning seegi koolitus oli väga huvitav.
Üks korraldajatest, tartlane Ragnar Kekkonen lisas, et talle meeldis, et Lumiste tegi palju hääleharjutusi. Samuti tuli osalejatel koostada kõnesid, näiteks matusekõne, moraali või etiketti käsitlev kõne.
Õpin tegutsedes, ütleb üks 4H motodest. Nii kuuluvad laagrite juurde ka töötoad. Neist ühes sai särke maalida. Seda tuli teha spetsiaalse värviga ning hiljem ka kuivatada, mida noored leidlikud kunstihuvilised tavalise fööni abil tegid. Mõistagi ei puudunud ka meelelahutus. Näiteks äratati ööhäire ajal magajad ning pandi laulma, katse edukalt läbinud said vaevatasuks limonaadi.
Sportlikes võistlustes pandi end proovile näiteks lumejalgpallis ning kelgurallis, hommikune võimlemine kujunes samuti oodatust populaarsemaks.
Laagris oli igaühel oma roll. Ei puudunud anekdoodivestjad, õhtujuhid ega teisedki huvitavad tegelased. Õhtuti mängiti mitmesuguseid seltskonnamänge, võeti mõõtu karaokes ning vaadati filme.
Laagri korraldajad kiitsid väga Saduküla kooli kokatädi: kuigi laagrilised pidid ka kordamööda köögitoimkonnas abiks olema, ei olnud neil seal suurt midagi teha, sest kokatädi sai kõigega suurepäraselt ja kiiresti hakkama ning püüdis abipakkumist isegi tagasi lükata. Siiski jäi laagriliste endi ülesandeks pühapäevahommikune pannkookide küpsetamine.
Ürituse korraldajad Helena Kolga Põltsamaa klubist ning Ragnar Kekkonen, Lilian Lepist, Liisa Lepist, Ave Konga ning Kadi Kerner Tartu piirkonnast tõdesid, et laagri ettevalmistamine andis neile hea kogemuse. Mainiti, et talvelaager on mõeldud pisut vanematele organisatsiooni liikmetele. Laagrisse võetakse alates 15. eluaastast, sest enamik teisi üritusi on peamiselt noorematele. Kuigi laagrisse oodati umbes kuutkümmet noort, tuli lõpuks kohale kolmekümne ringis, põhjusteks peamiselt transpordiprobleemid ning see, et üks laagripäev jäi vabariigi aastapäevale. Noored leidsid, et väiksem seltskond on mõneti paremgi: saab kõigiga suhelda. Väga kiitsid korraldajad Saduküla klubi juhendajat Eha Kulda, kes oli abiks nõu ja jõuga ning ka laagripaiga leidmisel.
Eha Kuld omakorda ütles, et noored on sedavõrd toredad, hea organiseerimisevõimega ning aktiivsed, et nendega on rõõm tegelda.
Lilian Lepist leidis, et 4H organisatsiooni on hea kuuluda juba seetõttu, et see ei ole seotud poliitilise ega usuliste tõekspidamistega. Samuti pakub 4H võimalust end teostada ning uusi tutvusi sõlmida.
4H on eelkõige maanoortele mõeldud ühendus, kuid avatud ka linnanoortele. Sinna võivad kuuluda kõik, kes end noorena tunnevad, kuid eelkõige on mõeldud siiski 6-28-aastastele. Tegemist on rahvusvahelise ühendusega, kus liikmeid rohkem kui kaheksakümnest riigist. Noorte sõnul aitavad rahvusvahelised sidemed ka maailmapilti avardada.
4H liige peab hoidma oma kodukohta, õppima tegutsedes, hoidma sõpru ning jälgima tervislikke eluviise. Noored ise leidsid, et enamik organisatsiooni liikmeid peab motost kinni. Laagrites pole kunagi olnud probleeme ka uimastite, tubaka ega alkoholiga.
EVA KLAAS
