Raudteeõnnetused eelmisel aastal

Eelmisel aastal toimus Eesti raudteeülesõitudel 25 rongi ja sõiduki kokkupõrget, mille tagajärjel sai vigastada 11 inimest. Hukkunuid eelmisel aastal ei olnud. Jalakäijatele oli 2005. aasta raudteel aga õnnetusterohke. 23 otsasõidu tagajärjel hukkus 18 jalakäijat, so 5 inimest rohkem kui eelnenud aastal. Võrreldes üleelmise aastaga kasvas nii jalakäijatega toimunud õnnetusjuhtumite, õnnetuste tagajärjel vigastatute kui ka hukkunute arv. Sarnaselt eelnevate aastatega juhtus eelmisel aastal enim õnnetusi Harjumaal ning Ida-Virumaal. Traagiline oli aasta Raasiku vallas, kus raudteel hukkus 4 jalakäijat. Keila linna piires said kannatada 3 jalakäijat. Kolm õnnetust toimus ka Tallinnas Lilleküla jaama läheduses, kus jalakäijad ületasid raudteed või viibisid selleks mitte-ettenähtud kohtades. Raskeimaid õnnetusi põhjustasid eelmisel aastal veoautod. 19. märtsil toimus Lääne-Virumaal Rakke vallas Vägeva ülesõidul piimaauto ja kaubarongi kokkupõrge. Õnnetuse tagajärjel said tõsiselt kannatada nii mõlemad kokkupõrkes osalenud sõidukid kui ka raudtee. 20. detsembril põrkusid Ida-Virumaal Toila ülesõidul Tallinn-Moskva reisirong ja kaubaauto. Autojuhi kergemeelne katse läheneva rongi eest läbi lipsata lõppes veduri ja auto purustustega ning kaubakoorma hävimisega. Kui ülesõitudel toimunud õnnetuste põhjuseks on enamasti autojuhtide hooletus ja tähelepanematus raudteeülesõidule lähenedes ning seda ületades, siis jalakäijatega juhtuvate õnnetuste põhjused jäävad sageli ebaselgeteks. Nii olid lõppenud aastal mitmed otsasõidud vältimatud, sest jalakäija astus varjulisest kohast raudteele otse rongi ette. Samuti olid mitu õnnetusse sattunud jalakäijat alkoholijoobes. Raudteeinspektsiooni peadirektori Jüri-Karl Seimi hinnangul võib siiski arvata, et jalakäijatega toimunud õnnetuste põhjuseks on enamasti inimeste hooletu käitumine raudteetsoonis ning raudteega kaasnevate ohtude mittearvestamine. “Inimestel pole täielikku ettekujutust liikuva rongi kiirusest ega ohtlikkusest. Arvatakse, et küll rong vajadusel pidama saab. Tõsiasi on aga see, et 90 kilomeetrit tunnis sõitva kaubarongi pidurdusteekond võib olla kuni kaks kilomeetrit,” lisas Seim. Raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse esimehe Tamo Vahemetsa kinnitusel ongi peamiseks probleemiks, et inimesed ei teadvusta raudteed kui kõrgendatud liiklusohuga piirkonda. Liiklusstatistika kinnitab, et raudtee on ohtlikum piirkond kui maantee või tänav. Nii hukkus eelmisel aastal 600-s teedel toimunud mootorsõiduki ja jalakäija kokkupõrkes 45 inimest. Raudteel lõppesid aga rongi ja jalakäija kokkupõrked 3/4 juhtudest jalakäija hukkumisega. “Linnaliikluses oleme harjunud teisi autosid ning jalakäijaid jälgima, raudteed ületavad aga paljud inimesed justkui pimesi ? kuulmata ja märkamata lähenevat ohtu. Teavitustegevuse kaudu tahamegi jõuda selleni, et inimesed teadvustaksid raudtee lähedusse sattudes võimalikku ohtu ja muutuksid hoolsamaks ka ülekäigukohti kasutades” selgitas Vahemets. VOOREMAA