Juhtkiri: Jõgevamaal veavad ettevõtlust väikeettevõtted

Aeg-ajalt on kombeks meelde tuletada, et riigitulu mitmesugustest maksudest tekib siiski selle ettevõtluse arvel, kes midagi teeb ja toodab, mitte avalik-õiguslikest asutustest, kes sellest tulust elavad.
Ka tänase Vooremaa neljanda lehekülje ettevõtluse ülevaates, mille andmed pärinevad Jõgeva arendus- ja ettevõtluskeskuse (JAEK) statistikast, on eraldi esitatud maakonna ettevõtted ja avalik-õiguslikud asutused.
Kui viimatinimetatud hetkeks kõrvale jätta, siis viib Jõgevamaa ettevõtlust edasi eelkõige töötlev tööstus, lisaks põllumajandus, metsa- ja puidusektor, ehitus, maavarade kasutamine ja kaubandus. Suurima käibega ettevõtted töötlevad üsna kohalikku toorainet, müüvad aga tihti Eestist kaugemale. Nii et majandus liigub edasi nii sisetarbimise kui ka ekspordi arvelt.
Probleemiks on sageli lühike pink ehk sobivate töötajate leidmine. Töötajate arvu poolest aga jaotatakse üle Euroopa Liidu nii, et mikro- ja väikeettevõtetes on kuni 50 töötajat, keskmistes 50 kuni 249 ja siis suurettevõtted üle 250 inimesega, selliseid Jõgevamaal ei ole.
Lisaks kipub ka maakondlike andmete tabelisse ununema arvandmeid, mis ei puuduta Jõgevamaad.
Siinsetes andmetes on siiski liigitatud ka alla 10 töötajaga ettevõtted, mida on kõige arvukamalt. See ei saa olla üllatus, kui teada, et kogu Euroopa Liidu umbes 32 miljonist ettevõttest on 99% sellised, kus töötab vähem kui 50 inimest. Kogu Euroopas tegutsetakse väiksel viisil, kuigi suurettevõtted annavad suurema mahu ja on nähtavamad.