Öö looduses algab sellest, kuidas sa puhkad

SISUTURUNDUS

Looduses käimine ei tähenda alati pikka matka, rasket seljakotti ja kilomeetreid mööda metsateid. Mõnikord algab hea väljasõit sellest, et inimene leiab endale vaikse koha järve ääres, männimetsa servas või väikese künka peal, kus tuul liigub aeglaselt ja telefon jääb lõpuks taskusse. Sellistel hetkedel muutub kõige olulisemaks lihtne küsimus: kuidas ennast päriselt välja puhata, kui ümberringi pole kodust voodit, terrassi ega tuttavat mugavust?

Just puhkekoha valik määrab tihti kogu looduses veedetud päeva meeleolu. Telk, matkamatid, kokkupandavad toolid ja võrkkiiged võivad olla täiesti praktilised lahendused, kui eesmärk on veeta aega õues rahulikult ja ilma liigse ettevalmistuseta. Võrkkiik on eriti huvitav valik seal, kus maapind on niiske, ebatasane või lihtsalt ebamugav. Metsas kahe tugeva puu vahel rippudes tekib tunne, et oled korraks maast lahti ka mõttes.

Miks puhkus metsas vajab oma rütmi

Linnas on puhkamine sageli seotud ajakavaga. Töö lõpeb kindlal kellaajal, trenn algab kindlal ajal, isegi lõõgastumiseks pannakse mõnikord kalendrisse eraldi märge. Looduses see rütm muutub. Seal ei pea iga tegevus olema kasulik. Võib istuda, kuulata linde, vaadata pilvi ja lasta kehal harjuda sellega, et midagi ei nõuta.

Eesti maastikud sobivad selliseks aeglaseks puhkuseks hästi. Meil on palju kohti, kus kaugused pole suured, kuid tunne võib olla üsna metsik. Voored, järved, rabad ja metsasihid loovad ruumi, kus ei pea otsima dramaatilisi vaateid. Piisab sellest, et ümbrus on elus. Tuul liigub puude vahel, mõni lind annab endast märku, kaugemal võib kuulda traktorit või paati. See on lihtne keskkond, kus inimene saab aru, kui väsinud ta tegelikult oli.

Puhkamiseks ei ole alati vaja suurt laagrit. Väike koht puude vahel, soe jook termoses ja mugav istumis- või lamamisvõimalus võivad muuta paar tundi looduses palju sisukamaks kui terve päev kiirustades. Eriti hästi töötab see siis, kui minna välja ilma suure eesmärgita. Loodus ei pea olema projekt.

Võrkkiik kui väike laager puude vahel

Võrkkiige võlu peitub selles, et see muudab peatumise lihtsaks. Kui telk vajab tasast maad ja toolid vajavad kuiva pinda, siis võrkkiik vajab peamiselt kahte sobivat kinnitust. Metsas on see sageli lihtsam, kui esmapilgul tundub. Samas tuleb alati mõelda puudele ja ümbrusele. Kinnitusrihmad peaksid olema piisavalt laiad, et koort mitte vigastada. Samuti tasub valida puud, mis on tugevad, elusad ja kindlalt juurdunud.

Võrkkiiges puhkamine sobib hästi lühikeseks matkapausiks, pärastlõunaseks lugemiseks või isegi suviseks ööbimiseks, kui varustus on õigesti valitud. Algaja jaoks on hea mõelda läbi kolm asja:

• kas kiik kannab vajalikku raskust ja on piisavalt pikk;
• kas kinnitussüsteem on puudele ohutu;
• kas ilm võib muutuda ja kas olemas on kate vihma või tuule vastu.

Paljud teevad esimese vea sellega, et valivad ainult välimuse järgi. Tegelikult loeb materjal, õmbluste tugevus, kinnituste kvaliteet ja see, kui mugav on kiike üles panna. Kui iga kord kulub paigaldamiseks liiga palju aega, jääb asi lõpuks koju. Hea varustus peaks tegema õues olemise lihtsamaks.

Kuhu Eestis selline puhkus sobib

Võrkkiige või väikese laagri jaoks ei pea otsima tuntud turismikohta. Vahel on parim paik üsna tagasihoidlik. Näiteks metsaserv põllu lähedal, vaikne järveäärne ala või vana matkaraja puhkeplats. Oluline on kontrollida, kas peatumine on lubatud ja kas tegemist pole kaitseala tundliku osaga. Eestis on palju RMK lõkkekohti ja puhkealasid, kus selline rahulik väljasõit on loomulik osa looduses liikumisest.

Väga hästi sobivad selliseks puhkuseks kohad, kus maastik on kergelt laineline. Vooremaa tüüpi aladel annab reljeef looduses olemisele erilise tunde. Sa ei pruugi ronida kõrgele mäele, kuid väikesed tõusud ja langused muudavad ruumi elavaks. Kui õhtul päike madalamale langeb, tekivad puude ja nõlvade vahele pehmed varjud. Sellises keskkonnas tundub ka lühike puhkus pikem.

Järvede lähedus lisab oma rütmi. Vesi rahustab, isegi kui ujuma ei lähe. Hommikul võib järve ääres olla udu, päeval liiguvad putukad ja õhtul muutub kõik aeglasemaks. Kui võrkkiik on pandud veidi eemale, mitte otse kaldale, jääb rohkem privaatsust ja loodus saab samuti rahu.

Väike mugavus ei riku metsikut tunnet

Mõned arvavad, et looduses peab alati natuke ebamugav olema. Muidu pole kogemus piisavalt ehe. Tegelikult võib mugavus aidata inimesel kauem kohal olla. Kui selg ei valuta, jalad ei külmeta ja magamine on talutav, siis märkad ümbrust rohkem. Ebamugavus võtab tähelepanu endale.

Väike väljasõit muutub palju paremaks, kui kaasa võtta mõned läbimõeldud asjad. Näiteks kerge vihmakeep, pealamp, soe sokipaar, istumisalus, veepudel ja midagi lihtsat süüa. Kui plaanis on võrkkiiges pikemalt olla, tasub mõelda ka sääsekaitsele. Suvel võib just see määrata, kas õhtu on meeldiv või väga lühike.

Hea looduses puhkaja jätab koha enda järel samaks või paremaks. See kõlab lihtsana, kuid tähendab päris konkreetseid harjumusi:

• prügi läheb alati kaasa;
• lõket tehakse ainult lubatud kohas;
• elusaid oksi ei murta;
• teiste inimeste vaikust austatakse;
• loomade ja lindude elupaiku ei häirita.

Sellised väikesed reeglid hoiavad looduse ligipääsetavana ka järgmistele tulijatele. Puhkus metsas ei peaks jätma jälge, mida keegi teine hiljem koristama peab.

Aeglane õhtu jääb kauem meelde

Kõige paremad looduses veedetud hetked on sageli vaiksed. Mitte suured seiklused, vaid need hetked, kus valgus muutub, tee jahtub termoses aeglaselt ja sa saad aru, et pole mitu minutit midagi kontrollinud. Võrkkiik kahe puu vahel võib olla lihtsalt ese, kuid õiges kohas muutub see väikeseks isiklikuks vaatluspunktiks.

Selline puhkus sobib inimestele, kes ei taha iga väljasõitu muuta saavutuseks. Saab minna paariks tunniks, pooleks päevaks või üheks ööks. Saab lugeda, tukastada, kuulata metsa või rääkida sõbraga madalal häälel. Loodus ei küsi, mitu kilomeetrit sa kõndisid. Vahel piisab sellest, et tulid kohale ja jäid päriselt paigale.