Juhkiri: Kuidas põllumajanduse ajalugu tehti

Tänases Vooremaas meenutab teaduste kandidaat Mati Tamm, kuidas tema 1991. aastal Maalehes ilmunud artiklist võrsus välja põllumajandusreformi seadus. Just tema leiutas toona mõiste „tervikvara“, kus näiteks lauda juurde kuulus kindlasti traktor ja taoline tehnoloogilise terviku säilimine võimaldas laudal edasi tegutseda. Ta märkas, et Lätis, kus seda mõistet ei kasutatud, läks laut ilma sõnnikut lükkava traktorita hingusele. Ehk pärast kolhooside kaotamist toimus põllumajanduse väljarabelemine üleminekuvaevustest eri riikides erinevalt, sõltuvalt ka vajaliku seaduse sõnadest ja mõistetest.
Mati Tamm ujus toona oma ideedega vastuvoolu ühiskonnas ja poliitikute seaski levinud romantilise mõtte vastu taastada talud, sest see ei oleks olnud majanduslikult jätkusuutlik. Tal õnnestus käivitada omaalgatuslikult põllumajanduse reformi seadust koostav töörühm, millele hiljem lisandus ministeerium.
Kuidas oleks läinud siis, kui oleks tegutsetud teistmood? Kuid olukord oli ju selline, et kui varasemalt oli Venemaalt saadud odavat kütust ja väetist, siis korraga tuli kohaneda uute oludega. Paljud ei kohanenudki ja suundusid tegelema muu tööga.
Alati võib tagantjärele mõelda, mida oleks saanud veelgi paremini teha, kuid praktilise ja teoreetilise tegutseja panus põllumajandusse on oluline. Hea oleks, kui Vikipeediasse lisanduks hariliku tamme (Quercus robur) kõrvale põllumajandusreformi seaduse algataja Mati Tamm, lisaks tema arvukad publikatsioonid ja viited.