Juhtkiri: Tihendada ja lahendada aastaks 2050

Lootustandev on Üleriigilise planeeringu 2050 edasiarendamine nii, et Jõgeva ja teised „ohustatud linnad“ jäävad ikka maakonnakeskusteks ning ka riigiameteid jääb kohalikule tasandile alles. Kindlasti on planeering kantseliidi keeles „elav dokument“, mis vajadusel arvestab muutusi.
Ei saa nii olla, et riigi julgeolekuks on vaja kohaliku tasandi tuge üle kogu maa, aga samas soovitakse inimesed koondada suurematesse ja senisest veelgi kompaktsematesse keskustesse. Siin tekib vastuolu ka keskkonna kaalutlustega – mida rohkem on asfalti ja betooni, seda enam võivad suured kliimanähtused neid kompaktseid asustusi kahjustada. Vastuolu võis tekkida, kui dokumendi suured teemaplokid olid kirjutatud eri spetsialistide poolt ning liigselt arvestatud ainult mõningaid (välis)teadlaste allikaid, näiteks juba iseenesest väga „kompaktsetest“ riikidest.
Innustaksime kõiki aktiivseid kaasamõtlejaid ÜRP-materjalidega tutvuma ja omapoolseid ettepanekuid esitama. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on avaldanud käepäraseid tutvustusmaterjale (riigiplaneering.ee), mis teevad kaasarääkimise lihtsamaks. Samuti on neil eraldi ajakava, sest avalik arutelu lõppeb küll 31. märtsil, kuid tutvustusüritused jätkuvad ajas.
Võib-olla tulekski planeeringuga seotud inimesed kutsuda Jõgevamaale kui Eesti toidupiirkonda 2026, siis saaks nad maitse suhu, kui meeldivad on „maalised piirkonnad“ (sest dokumendis nii öeldakse, ka „linnalised piirkonnad“, kuigi varasemalt väljendati lihtsalt „linnapiirkonnad“).
Loeme, tutvume, arutame spetsialistidega ja kogume arvamusi ning ettepanekuid!