Eesti digimajandus kasvab oodatust kiiremini. Kas maapiirkonnad jäävad tagaplaanile?

SISUTURUNDUS

Eesti digimajandus kasvab kiiremini, kui veel hiljuti arvati. Digiteenused, platvormid ja tehnoloogiapõhised ettevõtted laienevad ning mõjutavad üha rohkem nii töökorraldust kui ka igapäevaseid harjumusi. Areng ei piirdu enam üksikute sektoritega, vaid puudutab kogu majandust.

Samas ei jaotu see kasv kõikjal ühtlaselt. Suurlinnades on võimalused ja ligipääs digilahendustele selgelt paremad kui väiksemates kohtades. See tekitab põhjendatud küsimuse, kas digimajanduse hoogne areng toetab kogu Eestit või süvendab vahet linnade ja maapiirkondade vahel.

Sularaha kaotab eestlaste seas aeglaselt oma tähtsuse

Sularaha kasutamine Eestis on jõudsalt vähenemas. Inimesed eelistavad maksta digitaalselt, sest see on lihtsam ja kiirem. Poodides ja teeninduses kasutatakse järjest rohkem deebet- ja krediitkaarte; viipamine asendab müntide lugemist ja järjekorras ootamist.

Veebimaksetest on saanud igapäevane osa. Tellimused tehakse internetis, tasumine toimub hetkega pangalingi või kaardiga. Füüsiline raha ei ole enam vajalik, sest kõik saab tehtud ekraani kaudu.

Sama muutus on selgelt nähtav ka meelelahutuses. Veebikasiinode kasv näitab, et paljud eelistavad mänge nagu slotimängud, lauamängud või muid digitaalseid formaate kodust lahkumata. Makse tehakse e-rahakoti või kaardiga ja kogu protsess võtab vaid hetke.

Teine hea näide on voogedastusteenused. Muusika ja filmide eest tasutakse automaatselt kord kuus; midagi ei jää vahele, sularaha pole vaja. Kõik need muutused näitavad, et ühiskond liigub ühes suunas: sularaha jääb tagaplaanile ja digimaksed võtavad selle koha üle.

Digimajanduse kasv on tugevam, kui seni eeldati

Eestis on digivaldkond viimastel aastatel kujunenud üheks keskseks majandust mõjutavaks jõuks. See ei ole enam toetav lisand, vaid üks peamisi alustalasid, millele uus majandus tugineb. 

Digiteenused, e-kaubandus, platvormipõhine ettevõtlus ja IT-lahendused kasvavad kiiremini kui paljud traditsioonilised harud. See suundumus ei näita aeglustumise märke.

Tööjõuturg on sellele hästi reageerinud. Tehnoloogiafirmad ja iduettevõtted avavad uusi töökohti, tuues kaasa oskuste ümberhindamise ja nõudluse digipädevuste järele. E-residentsuse programm võimaldab paljudel alustada ettevõtlusega Eestis ka siis, kui nad ise siin ei ela. 

Riik on toetanud digiarengut selge fookusega; e-teenused toimivad igapäevaselt, nende kasutamine on lihtne ja loogiline. Inimesed suhtlevad ametiasutustega veebi kaudu, ajakulu väheneb, ja bürokraatia ei takista töövoogu.

Krüptovaluuta roll muutub järjest nähtavamaks

Krüptorahad ei ole enam uudishimulik kõrvalnähtus. Eestis kasutatakse neid üha rohkem, nii investeerimise eesmärgil kui ka igapäevastes tehingutes. 

Tehnoloogiliselt on vajalik tugi olemas. Mõned ettevõtted aktsepteerivad makseid otse krüptos, samas kui teised kasutavad seda investeerimisvõimalusena või lisandväärtuse pakkumiseks. 

Samas tuleb arvestada ka teise poolega. Krüptovaluutad toovad kaasa maksukohustused ja vajavad teadlikku lähenemist. Hindade volatiilsus, juriidilised küsimused ja regulatsioonide areng nõuavad tähelepanu. Need, kes soovivad krüptot kasutada, peavad mõistma, et tegu ei ole lühiajalise trendiga, vaid pikaajaliselt muutva nähtusega.

Maapiirkondade riskid digitaalses arengus

Kuigi Eesti on digiteenuste kättesaadavuse poolest Euroopas eesrindlik, ei ole areng jaotunud igale poole võrdselt. Maapiirkondades püsivad mitmed takistused, mis takistavad inimestel uute võimaluste täielikku kasutamist. 

Ühendused võivad olla ebastabiilsed, kiudoptiline internet jõuab paljudesse piirkondadesse alles osaliselt ja mobiilne andmeside ei kata alati vajalikku kiirust.

Suur osa probleemist on seotud digioskuste erinevusega. Linnades ollakse tehnoloogiaga harjunud: kasutatakse iseteenindust, e-kaubandust ja kaugtöövõimalusi. Kuid maal on olukord ebaühtlasem. Vanemaealised inimesed tunnevad sageli, et neid ei kaasata või et nad jäävad uutes lahendustes tagaplaanile. Kui näiteks arveldused kolivad täielikult internetti, võib lihtne igapäevane toiming muutuda suureks takistuseks.

Eesti riik on selleks rahastanud maainterneti arendust, kuid tööd on jagub. Vastasel juhul süveneb vahe, kus linnad liiguvad edasi ja maapiirkonnad jäävad seisma.

Võimalused ja lahendused kõigile

Digimajandus ei ole linnade ainus eelis. Ka maapiirkondadel on selge potentsiaal. Näiteks saavad kohalikud ettevõtted kasutada e-kaubanduse platvorme, et oma tooteid pakkuda laiemale sihtrühmale. 

Kaugtöö on teine selge eelis. Inimesed, kes soovivad elada looduslähedaselt, saavad osaleda tööturul sõltumata asukohast. Kui internetiühendus on stabiilne, ei ole põhjust, miks töökohad peaksid jääma vaid linnadesse. Digitaalne töö annab võimaluse ümber kujundada kogu elustiili, ilma et peaks midagi ohverdama.

Tasakaal ei teki iseenesest

Kui osa ühiskonnast jääb kõrvale, muutub areng ühekülgseks ja pingestab sotsiaalset tasakaalu. Selle vältimiseks tuleb keskenduda võrdsusele tehnoloogilises ligipääsus.

Füüsiline ühendus, oskused ja kindlus digikeskkonnas toimetulemiseks peavad olema kõigile kättesaadavad, mitte ainult neile, kes on juba süsteemis sees.

Eesti on seni teinud palju, et olla digitaalne eeskuju. Edasine edu sõltub sellest, kas suudetakse hoida fookust kogu ühiskonnal, mitte ainult kiiremini kohanevatel gruppidel. Digitaalne areng saab olla tugev alles siis, kui keegi ei jää sellest kõrvale.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!