JUHTKIRI: Rahva panus

Kirikuõpetaja Markus Haamer ütles hingedepäeval Põltsamaa kirikus toimunud kiriku fassaadi ja tornikiivri remonditööde lõpu tänuüritusel, et kui asjad poleks läinud nii, nagu nad läinud on, oleks võib olla Põltsamaa kiriku asemel praegu varemed või üks suur kivihunnik. Eriti tõstis ta esile kohaliku koguduse tähtsust.
Sest juba 1941. aastal ohustas kirikut pommitamise tulemusena täielik lagunemine, aga ka hiljem on tulnud teha üsna palju remonditöid, mille puhul on palju kasu olnud annetustest ja neist, kes on haaranud initsiatiivi kiriku taastamisel.
Eestis on küll ja veel näiteid hoonetest, mida pole kas üldse suudetud taastada pärast sõjapurustusi või mida on suudetud taastada üksnes osaliselt. Mitte kõik taastamistööd pole olnud edulood.
Põltsamaa kiriku lugu on tegelikult ju näide kohaliku kogukonna liikmete omavahelisest heast koostööst. Kiriku taastamine kõige rängemal nõukogude okupatsiooni perioodil õpetaja Herbert Kuurme eestvõttel ja kogukonna ühisel jõupingutusel oli ime.
Selliste hoonete puhul on märksa olulisem nende laiem tähendus ja roll kogukonnakeskusena. Kui Põltsamaale tulevad turistid, siis üks kohti, kuhu turismigrupid kindlasti lähevad, on Põltsamaa kirik.
Ajaloolistel hoonetel on suur roll linna- ja maastikupildis. Ilma kirikuta oleks Põltsamaa linnapilt kindlasti teistsugune ja vaesem.
Rõõm on tõdeda, et Põltsamaa elanikelt nii palju annetusi laekus, et kiriku välisfassaad saaks värske ilme.