Juhtkiri: Seakatk tekitab probleeme paljudele

Sel suvel räägitakse Eestis jälle tavapärasest rohkem sigade Aafrika katkust. Farmides on juba tuhandeid loomi hukatud ning jahimeestele on antud käsk küttida rohkem metssigu, et seakatku levikut riigis alla viia. Sealsamas puudub meil täielik ülevaade, kui palju on metssigu üldse metsades ja kui paljud neist tegelikult on haigestunud.
Farmeritele tekitatud kahju ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse. Ka jahimeeste jaoks on probleeme küllaga – ühelt poolt käsib riik küttida üha rohkem metssigu ja paneb kohalikele jahiseltsidele kohustuse küttimislimiidi näol.
Teiselt poolt, nagu tänasest Vooremaast lugeda saab, leidub ka selliseid maaomanikke, kes keelavad oma maadel ulukite jahtimise. Samas on välja antud keskkonnaameti käskkiri, mis ütleb, et ka keelust hoolimata võivad jahimehed jahti keelavate maaomanike maadel metssigadele jahti pidada.
Kõige selle taustal leidub veel ka selliseid, kes väidavad, et kogu see seakatku teema on üldse üks kahtlane värk. Vandenõuteooriatest ei maksa siinkohal üldse rääkida, siis läheks jutt päris pikaks.
Kindel on aga see, et seakatk on probleem paljudele. Põltsamaa jahiseltsi esimehe sõnul on ette tulnud sedagi, et põllul vilja lõikava kombaini roolis näeb kombainer põllul surnud metssiga. Arvestades seda, et seda söövad raipesööjad ja linnud, siis võib viirus selgi moel edasi kanduda.
Kuidas üldse rääkida lahendustest, kui arvestada sellega, et Eesti ja Läti vahel mingit kõrget tara ega müüri pole ja viirus liigub üle piiride.