Kui soomlastest tegelevad spordiga 80 protsenti elanikkonnast, siis eestlastest vaid 20 protsenti. Miks meie inimesed küll sportida ei viitsi? Osa kindlasti ei seedi mingisugustki sporti, mis olevat üldse üks rumal kontide väänamine ja tervise tapmine. Hoopis mõnusam on maitsvat toitu sisse vitsutada ja tugitoolis sportlasi kiruda, et nad näiteks ikka nii hästi ei suusata, kui me oleme oodanud.
Teine osa jälle liigutab end pisut, aga siis, kui kõik kandikul kätte tuuakse. Kui ikka töö juures buss ukse ette sõidab ja tasuta ujuma viib, võib basseinis sulistada ja saunas higistada küll. Aga ise küll ei viitsi veel kuhugi sõita, bussi oodata või bensiini raisata. Milleks? No nii hea nüüd ujumine ja saunaskäik ka pole, et peaks vaevama oma pead ja raiskama isiklikku raha bensiini peale ja kulutama oma autot. Vaat niisama õlut libistada on päris hea.
Kolmas punt käib iga päev kas jooksmas, suusatamas või jalgrattaga sõitmas. Ja kollektiivi huvide eest on need inimesed kohe nõus välja tulema. Nad oskavad korv-, võrk- ja jalgpalli mängida, kergejõustikus saavad üsna häid tulemusi kirja ja on üldse hästi sportlikud. Eks nendega juhtub ka vahel, et väänavad jala või käe välja või teevad mõne kondi katki. No kes teeb, sel ikka juhtub. Need inimesed arvavad, et jooksevad infarkti eest ära, aga tühja nad jooksevad! Eks infarkt taba neid lihtsalt pisut hiljem kui laisku õllesõpru.
Ja veel on üks liik inimesi, kel pole aega üldse mitte millegagi tegelda. Nad on kogu aeg pidevas liikumises ja neid pole iialgi võimalik peaaegu kusagil tabada. Ja kui nad ka viis minutit aega leiavad, siis jooksevad nad pärast jälle järgmisele kohtumisele. Nemad saavad tavaliselt ka esimeste seas infarkti. Ja enamasti üsna pea ka teise.
See on Vooremaa väga laiapõhjaliselt üldistatud läbilõige meie ühiskonnast. Sportijaid on seal paraku vaid viiendik. Ja et asjad väga hulluks ei läheks, on Jõgevamaa spordiliit Kalju, Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Jõgeva maavalitsus, Eesti Koolispordiliit ja EMSL ?Jõud? võtnud nõuks tuleva aasta algul alla kirjutada koostöölepingule, millega kõik osapooled võtaksid kindlad kohustused Jõgevamaa spordielu edendamisel. Need inimesed on võtnud oma südameasjaks harrastussportijatele paremate tegutsemisvõimaluste loomise.
