Maarja-kandi näitemängutraditsioonidel on väga pikk ajalugu. Pärast mõningast pausi hakkas äratas siin selle traditsiooni ellu Tiia Pärtelpoeg. Tema juhendamisel on Maarja rahvamajas näidendeid lavastatud-mängitud tänase päevani. “Selle kandi kultuuritraditsioonid on aukartustäratavad ja näitemängu on tehtud samuti väga ammu. Patt oleks olnud seda kõike niisama jätta,” ütles rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg selle kohta, miks ta näiteringi kümne aasta eest kokku kutsus ja edaspidi igal aastal kaks näitemängu on oma rahva ette püüdnud tuua.
“Inimesed tahavad koos käia. Mängime nii, et endal lõbus teha oleks ja teistel mõnus vaadata. Erilist tipptaset pole me püüdnudki. Kostüümid, lavakujunduse, parukad ja grimmi oleme samuti enamasti ise teinud. Publikupuudust pole olnud,” rääkis ta. Peale täiskasvanute näiteringi on Tiia Pärtelpoja juhendamisel pidevalt mänginud ka lapsed.
Viimase kümne aasta jooksul on täiskasvanute näiteringiga lavale tuua jõutud praeguseks üheksateist näitemängu. Esinemas on käidud peale omakandi külade Luunjas, Mustvees, Rannal, Kaareperes, Laiusel ja mujal. Mängitud on Lutsu, Kitzbergi, Raudsepa, Osila jt tükke. Muusikaliselt on aidanud etendusi lavale seada Imbi Pärtelpoeg. Ülehomme lavale tulevat etendust “Pula-Peetri testament” aitas kohendada Linda Amjärv Elistverest.
Kümne aasta jooksul on etendustes kaasa teinud päris palju rahvast, kellest mõnedki praegu juba mujal elavad. Kõik on aga sedakorda sünnipäevaetendusele kutsutud, et koos pisut tagasi vaadata ning mõelda, kuidas edasi minna.
VAIKE KÄOSAAR
