Pühapäeval, vana kalendri järgi 8. juunil (uue järgi 21.juunil) 1914 korraldas Jõgeva Rahvahariduse Selts siinkandi esimese laulupäeva.
Postimees nimetas seda suuremaks suve laulupeoks ja kirjutas, et peol osales viis segakoori, üks meeskoor ja üks “mängukoor“, kokku umbes paarsada tegelast.
Olevik loetles osalejatena kahte Jõgeva ning Jõune, Laiuse ja Vaimastvere koori ning Laiuse pasuna- ja Jõgeva viiulikoori. Veel seisis Olevikus, et “laulupidu oli lähedal oleva talu metsasalgus, kus mitmesugused laulud üksikute ja üleüldise koori poolt läbisegi üsna ladusasti ette kanti”.
Üsna kenasti kõlanud ka ühendatud segakoori laulud, meeskoori oma aga halvemini. Kõige enam meeldinud rahvale Laiuse-Sootaga segakoori ettekanded ja neid lastud korrata.
Õhtul jätkus pidu seltsimajas. Haridusseltsi näitetegelased esitasid näidendi “Ärakadunud poeg”. Sedagi nimetas Postimees hästi kordaläinuks, olnud näha, et osade õppimisega oli tublisti tööd tehtud. Postimehe teatel esinenud peol ka haridusseltsi “spordiosakonna liikmed mitmesuguste kehaharjutustega”. Hoolimata sellest, et sportlased olnud alles algajad, meeldinud peolistele ikkagi ka nende etteasted.
Rahvast olnud nii laulupeol kui õhtul seltsimajas palju ja sissetulek korraldajaile rahuldav. Seltsimajas lõppes peopäev tantsuga.
Vanemate inimeste mälestuste järgi oli peopaik Elia talu kaasik. Nõukogude ajal asutati talusüdamesse kolhooside ehituskontor.
Jõgeva teise laulupeo korraldamiseni jõuti alles 1932. aasta 31. juulil, organiseerijaks haridusselts. Postimees ja Põltsamaa Teataja hindasid pidu kordaläinuks. Ühendatud koore juhatas T. Vettik, orkestreid M. Lall. Haridusselts sai peost puhastulu 200 krooni. Sellegi peopäeva õhtu lõppes seltsimajas Jõgeva muusika ja lavakunsti ühingu peoõhtuga.
ÜLO PÄRN
