Stipendiumide jagamise eesmärgiks on võimaldada karjäärivaliku teinud ning bakalaureusekraadi kätte saanud noortele õppimine neid huvitavas valdkonnas. ?Isegi meist palju suuremad riigid ei suuda katta kõiki valdkondi ja kitsaid teadusharusid,? kommenteeris Peeter Tulviste, taotlusi hinnanud ekspertkomisjoni liige. ?Seepärast on tingimata vajalik, et meie tudengid õpiksid ka teiste maade ülikoolides,? lisas ta.
Kõige suurem hulk toetusrahast kulus magistrantide ja doktorantide aastaste välisõpingute toetuseks, kus keskmine stipendiumisumma ulatus 157 tuhande kroonini üliõpilase kohta. Enam kui kolmandik 33st stipendiaadist asuvad õppima Suurbritannias. Kuue üliõpilaste puhul otsustati lisaks elamiskuludele katta ka täies mahus õppemaks, keskmise summana 77 tuhat krooni tudengi kohta. Katrin Kiisler, stipendiumiprogrammi juht Sihtasutusest Archimedes sõnas, et enim on stipendiaatide hulgas sotsiaal- ja käitumisteaduste ning humanitaarvaldkonna üliõpilasi. ?Mida pikemaks ajaks toetust küsitakse, seda vähem saame häid taotlusi riiklikest prioriteetvaldkondadest nagu tehnoloogia või tervis. Seega julgustaks, et just nende võtmevaldkondade noored teadlased pöörduksid meie poole ning saaksid pikemaajalise väliskogemuse,? sõnas Kiisler.
Kuni pooleaastaste välisõpingute kategoorias otsustati välja anda neliteist stipendiumi koguväärtusega 750 tuhat krooni. Keskmine stipendium selles kategoorias oli 53 500 krooni ja keskmiseks välisõpingute kestuseks neli kuud. Neli stipendiaati asuvad õppima nii eestlaste jaoks tavapärases õppimispaigas Soomes kui ebatraditsioonilises Hispaanias, ühtekokku suunduvad stipendiaadid kümne välisriigi ülikoolidesse. Ka selles kategoorias olid kõige edukamad humanitaarvaldkonna üliõpilased.
Lühikest välislähetuse toetust võib kasutada konverentsidel osalemiseks, raamatukogus või laboris töötamiseks või juhendajaga kohtumiseks ning tavapäraselt antakse selles kategoorias välja kõige enam stipendiume. Seekord otsustati välja anda 43 stipendiumi koguväärtusega 640 tuhat krooni. Enim stipendiaate on Tartu Ülikoolist, järgnesid TTÜ ja EMÜ. Enim selle kategooria stipendiume said füüsikaliste loodusteaduste ja bioteaduste üliõpilased.
Kristjan Jaagu stipendiuminõukogu jagab stipendiume juba neljandat aastat, raha selleks eraldab Haridus- ja Teadusministeerium ning programmi viib läbi Sihtasutus Archimedes. Kokku on tänu Kristjan Jaagu stipendiumidele saanud välismaale ennast täiendama minna ligi 900 Eesti üliõpilast ja noort teadlast.
MÄRT MILJAN,
SA Archimedes
kommunikatsioonijuht
