20. august 1983
Rubriigis Sinepiplaaster pajatab keegi Amaalie Rott Viruverest järgmist.
Vaata, see minu Punik jäi äkisti nii hulltõbiseks, et kohe tohtrerohtu tarvis. Noh, paningi mina hommikul padavai bussi peale ja Jõgevale. No kui mina seal Uku peatuses maha ronisin, hüppas süda rõõmust nõnnakui utetalleke. Ilmatu lai must ja sile teelint oli ees ja autod muudkui voorisid ülesmäge.
Mõtlesin, et näedsa, ära jõudsid kullakesed teha selle suure sillutamise, et nüüd võin minagi teinekord kohe linna sisse sõita, et ei ole enam karta, et viimased hambakontsud suus lahti põrutab.
…
Aga kui mina selle autode parandamise majani jõudsin, ei olnud ees enam kõnniteed ega kedagi. Puha risu-räsu ja kruusavallid ja kivid ja ilmatu jämedad torud risti-põiki ees.
…
Noh, eks läinud mina siis kah selle musta ja sileda peale ja hiljukesi edasi seda äärt mööda, kus autojuhid omakorda on selle musta peale kollast odrasillutist teinud. Ise mõtlesin, et oh sina looja arm, küll on meile ikka seda vilja antud. Küll saab teda riigi salvedesse ja küll jätkub teede sillutamiseks.
Need autod panid minust mööda ikka viuh ja viuh. Aga üks kuripatt röögatas kohe minu selja taga oma pasunaga ja pidas kinni. Hästi noor ja kole kuri sohver pistis pea aknast välja ja käratas, et kus sa, vanamoor, kooberdad, et enesel pole looganumbrit peal ega stopptuld taga, et vaata, kui saad siinsamas trahvi kaela.
…
Ma olin kohe vesihernes ja hirmu täis, kui sinna loomatohtre juurde sain. Küsisin siis, et ei tea, kus neid looganumbreid ja tagumisi punaseid klaase antakse.
Tohtred ütlesid, et mingu ma kähku läbi linna sinna Mustvee poole, et sinna kommunaalkontorisse või kombinaati. /…/ Ei tea, kas õige tögasid vanainimest?
Mõtlesin, et võtan kohe kätte ja kirjutan lehele, ehk lehetegijad teavad täpsemini seletada. Et mis see siis olgu! Ennevanasti öeldi sedasorti lõpetamata töö kohta, et näedsa, koerast kargas üle, aga saba peale sadas maoli maha.
25. august
„Ajakirjanduslevi” Jõgeva jaoskonnas on praegu aasta kiireimad päevad. Pabereid on laudadel virnaviisi ja telefonid helisevad vahetpidamata. Käsil on järgmise aasta ajakirjanduse tellimuste vastuvõtmine. Nagu siinsete töötajate argipäevad näitavad, peaks inimeste lugemissoov küll suur olema.
…
Eelmisel aastal alustati individuaaltellimuste vastuvõtmist augustikuu esimesest päevast, tänavu 8. augustist.
…
Terve esimene nädal on tellimustega tegelejail alati väga pingeline. Siis ei saa mahti korraks pilku kõrvalegi heita.
…
Inimesele on omased ka nõrkused ja seetõttu on siingi järjekordades mõndagi ette tulnud. Tellib näiteks üks maamammi spetsiifilise tehnikaajakirja ära just selle eriala inimese nina alt, sest: „Kui ta nii hea on, siis ma võtan ta endale, ma olin ju ikkagi eespool.” Õnneks tuleb seda liiki asju vähe ette.
Ent neil päevil saabunud telegrammide põhjal on lubatud kõigi vabariiklike väljaannete tellimusi vastu võtta piiramatult. Nii et kes Noorte Häälest, Nõukogude Naisest, Tehnikast ja Tootmisest, Sotsialistlikust Põllumajandusest, Eesti Loodusest, Horisondist või mõnest muust soovitud trükisest ilma jäi, saab neid veel järgmiseks aastaks tellida. Edasi, Õhtulehe, Vetšernii Tallina ning tele- ja raadiolehe tellimusi võetakse aga vastu sama palju kui eelmisel aastal.
…
VAIKE KÄOSAAR, ”Ajakirjanduslevis” on kiire”
27. august
22.-24. augustini kontrollis rajoonikomisjon koolimajade valmisolekut algavaks õppeaastaks. Haridusosakonna majandusosakonna juhatajalt Vladimir Blankinilt pärisime, milline on koolimajade olukord praegu.
…
„Võib öelda, et enamik rajooni koole on õpilaste vastuvõtuks valmis. Täiesti korras on ja võiksid kas või hommepäev õpilased vastu võtta Saduküla, Laiuse, Tabivere, Palamuse ja Maarja kool. Kord on majas ka Põltsamaal ja Adaveres. Enamik rajooni majandeid suhtub oma territooriumil asuvasse kooli väga heaperemehelikult. Koolimaja aitasid remontida Saadjärve, „Kevade” ja Sadala kolhoos, Saduküla ja Jõgeva näidissovhoos ning mitmed teised majandid.
…
Saadjärve kolhoosi abiga remonditi vana Äksi koolimaja, mis kohandati spordibaasiks.
…
Hästi edeneb uue koolimaja ehitus Jõgeval. Kui kõik senises tempos kulgeb, peaks koolimaja järgmisel sügisel uksed avama. Seoses sellega paranevad õppimistingimused nii vene õppekeelega 8-klassilisel koolil kui ka kaugõppekeskkoolil.”
…
„Koolitöö võib alata”, vahendas ANNE PÄID
30. august
On laupäev. Eile sadas vihma ja enamikule Pajusi kolhoosi rahvale anti tänaseks vaba päev.
Kolhoosi aseesimehel Heino Truul on aga sõidupäev. Vaja majandile ring peale teha, üle vaadata need kohad, kuhu argipäeval lihtsalt ei jõua.
Punaselt, nagu pühapäev kalendrilehel, eretab eemal Pajusi kolhoosi uus noorkarjalaut. Kaugel seal ehitusjärg on, seda lähemegi uurima. Tõepoolest, nii kärtsu värvi karjalauta pole Heino Truu varem näinud. Mina ammugi mitte.
…
„Ah, küll vihm peseb varsti maha,” arvab aseesimees.
Värvist tähtsam on muidugi see, et noorkarjalaut kiiresti valmis jõuaks, saaks vähemalt söödahoidlagi kätte, siis võiks sinna põhu sisse panna. KEK lubas juba heinaajaks, aga nüüd on põhugagi asi kahtlane.
…
Sõidame edasi. Tee äärde jääb põld, kust vili juba lõigatud. Kurb ja ilus pilt. Traktor on tõmmanud kitsa musta vaoriba otse kollase põllu keskele. Nüüd sätib ennast jälle vaole. Sinnasamasse, kust korra juba küntud. „Maa on nii kõva, et tuleb teist korda üle künda.” Tõepoolest, maa on sile ja kõva nagu tantsuplats. Eks ikka põuast, millest muust. /…/ Kui kohe vihma ei tule, närtsitab peagi ka kartulipealsed ja siis jäävad mugulad õige väikeseks. Vilja aga vaata et pole vaja kuivatadagi. Halval asjal oma head küljed ka.
..
Teede äärest vaatab igalt poolt vastu hetke probleem number üks – koristamata põhk. Ka Pajusis sai pallinöör heinaajaga otsa. See on jälle iseenesest hea asja – loodetust suurema heinasaagi – halb külg.
Küllap seda nööri kusagil on ka, kusagil, kus seda hoopiski ei vajata. Ainult et sinna, kus teda hädasti vaja oleks, ta nii kiiresti ei jõua.
Täpselt samasugune lugu on näiteks masinate varuosadega.
…
Inimesi ja autosid on täna vähe näha. Vabal päeval, liiatigi laupäeval, millal poed lahti, on paljud läinud kaubareisile. Kooliaeg hakkab kätte tulema, vaja koolilapsed riidesse ja koolikotid täis panna. Nüüd ju uus koolivorm ka. „Selle uue koolivormiga juhtus meil niisugune lugu, et kevadel jätsime ta ostmata. Mõtlesime, et tüdruk suve jooksul kasvab veel. Nüüd, kui otsima läksime, polnudki enam õiget suurust. Peab vist vana ostma, sest poest öeldi, et enne uusi juurde ei tehtagi, kui vanad on otsas.”
Heino Truu enda koolitee sai otsa EPA lõpetamisega 18 aastat tagasi. Tööle suunati ta Rakvere rajooni Triigi sovhoosi. 1973. aastal tuli Maarjast pärit mees kodule lähemale, Pajusisse.
…
Kui kaadri kohta küsin, ütleb aseesimees ainult ühe lause: ”20 traktoristi võtaks kohe juurde. Siis saaks esimesele kolmandikule natukenegi puhkus anda.”
Sellest maagilisest esimesest kolmandikust olen varemgi kuulnud. See on kolmandik parimaid mehhanisaatoreid, kes teeb ära vähemasti kahe kolmandiku töö. /…( Töö tehakse ära, mehed saavad kena palga ja preemiad, kiidetakse veel peale selle. Meeste füüsilist ja moraalset kulumist ei anna aga millegagi kinni maksta.
…
Ring on ümber saanud. Nüüd on selge, kusmaal kusagil tööjärg.
…
RIINA PAULUS, „Majandile ring peale”
