Kokku andis kriitilisel hetkel Eesti iseseisvuse taastamise poolt oma hääle 69 saadikut ning laupäeval sai neist Ants Paju kutsel Põltsamaale tulla üle neljakümne. Kohal olid president Arnold Rüütel, Ülemnõukogu juhataja aastast 1991 Ülo Nugis ja praegune Riigikogu esimees Toomas Varek, et rõhutada järjepidevust.
Koguneti Põltsamaa lossi hoovis, kuulati kirikus kolme kaunist orelipala ning muuseumis tutvustas külalistele Põltsamaa kultuurilugu Rutt Tänav. Edasi liiguti Põltsamaa ettevõtluspäevale, kus kohalike ettevõtjate ja külalistega sai pikemalt juttu ajada.
Kultuurikeskuse ees oli esmakordselt elusuuruses rahvale vaatamiseks välja pandud skulptuuri “Kalevipoeg kündmas” mudel, kellele siis kuju patroon Arnold Rüütel sai jõudu soovida. Künd on ju kultuuri põhi.
Sõpruse pargis istutasid vabariigi president ja klubi liikmed endale nimelised tammed ning selle tõestuseks saadi “pargivaht” Ants Pajult ka vastav kinnituskiri. Kokku pandi mulda 75 tamme, nimelise mälestuspuu sai endale ka helilooja Alo Mattiisen. Sellega pidi Sõpruse pargi põhiosa valmis olema.
Külalised istutasid puu ka Põltsamaa Põllutöökooli juurde, kus ööbiti ning leiti toitu maitstes, et kooli kokanduseriala õpilased koos juhendajaga on ära teeninud kümme punkti kümnest.
“Kolleegide tulek Põltsamaale oli mulle kui organisaatorile vastutusrikas, aga eks vastne linna aukodanik pidi tegema ühe küpsuseksami. Põltsamaa ettevõtluspäev toimus kolmandat korda, arenguruum on suur, kuid päriselt seda ära ei kasutatud.
33 aastat parki rajanuna olin uhke – sellist koosseisu ei ole varem siin olnud, kui kaks kolmest riigi tähtsamast mehest on kohal. Loodan, et kogu Eestist tulnud saadikud hakkasid siin paremini mõistma sedagi, kuidas valijatega suhelda,” võttis oma muljed kokku Ants Paju.
“President Rüütel arvas Kalevipoega vaadates, et sellele pole terves Lähi-Euroopas sarnast vastu seada. Ja Lehte Hainsalu oli liigutatud, et puud istutades jäi endast tõsine jälg alles,” rääkis Ants Paju.
Järgmisel korral on klubi liikmed ja kõik külalised oodatud Põltsamaale 19. augustil, mil “Kalevipoeg kündmas” pidulikult avatakse.
JÜRI LEESMENT
