Ei juhtu just tihti, et Eesti president mõnda väikesesse maakohta külla tuleb. Just nii sündis aga möödunud laupäeva õhtul Põltsamaa vallas Lustiveres, kus külaseltsi aktiivsetel eestvedajatel õnnestus Eesti riigipea sealset piirkonda tutvustava raamatu esitlusele kutsuda.
Lustivere külaseltsi esimehe Riina Paluoja sõnul külastas Eesti president neid seetõttu, et aastal 2013 kuulutati Lustivere külade piirkond aasta külaks. Riina Paluoja kinnitas kultuurimajja kogunenutele, et see tiitel on antud kõigile Lustivere piirkonna seitsmele külale.
Sõna võtnud president Toomas Hendrik Ilves toonitas, et on läbi oma elu mõistnud: kui inimesed võtavad midagi ette vabast tahtest ja iseenda algatusel, siis nad teevad seda hästi ja just nii, nagu neile meeldib. Tähtis on mõista, et keegi ei pea tulema inimeste eest midagi ära tegema, vaid kohalikud teavad ise kõige paremini, mida ja kuidas on vaja teha.
Ülalt käske ega keeldusid ei oota
Presidendi sõnul on Lustivere külade piirkond hea eeskuju ja näide sellest, mida omal tahtel on võimalik korda saata. Neis paigus, kus inimesed omal algatusel midagi ette ei võta, ei suudeta ka selliseid projekte teoks teha ja sellistes paikades ei toimi ka rahva koostöö. Lustiveres on just koostöö kaudu kogetud, kuidas on võimalik koos oma elu paremaks muuta ja projekte ellu viia.
Ilvese sõnul oodati kolhooside ajal, et ülalt midagi ette võetakse, ning nii harjutigi elama vastavalt ülevalt tulnud käskudele, keeldudele ja otsustele. Vabas ühiskonnas on vabakond just see osa ühiskonnast, kes on võimeline teostama plaane, mida keegi üksi teha ei suuda. Maaelu saabki paremaks muutuda ainult juhul, kui sealsed elanikud koostööd teevad.
President nentis, et ei tea, paljud Lustivere piirkonna inimesed on viimastel aastatel Venemaal käinud, aga kui võrrelda Eesti ja Venemaa maapiirkondi, toimib Venemaal elu ikka veel kolhoosiaegsete reeglite järgi ja seal on maapiirkonnad välja suremas.
Ilves lausus, et tahtmata kuidagi varju heita mõnele teisele riigile, tuleb tal tõdeda, et Eestis on vabakond oluliselt paremini välja kujunenud kui mitmel pool mujal. See annab tunda just siis, kui külastada erinevate riikide maapiirkondi. Eestis ringi liikudes võib igaüks märgata, kui palju on korrastatud külasid. Maakohtade kauni väljanägemise taga on tegelikult külaseltsi või vabakonna vabatahtlik töö, kuhu nad on panustanud nii oma vaba aega kui sageli ka isiklikku raha. Toomas Hendrik Ilves lausus, et veelgi suurem tunnustus kui Lustivere külaseltsile ülemöödunud aastal antud tiitel, on piirkonna rahva jaoks nende endi tegevuse tulemusena korda tehtud kodupaik. President tänas Lustivere piirkonna inimesi vabatahtliku töö ning tegevuse eest. Tema kinnitusel on nii Lustivere kandi rahvas kui Eesti tervikuna vabakonna tegevust silmas pidades õigel teel.
Kui Toomas Hendrik Ilves palus rahval endale küsimusi esitada, pöördus tema poole Kamari haridusseltsi aktiivne liige Liia Lust, keda huvitas, mida teadis president enne Lustiverele aasta küla tiitli üleandmist ja enne laupäevast külaskäiku sellest paigast. President tunnistas, et ei teadnud tõepoolest eriti midagi, oli vaid näinud Tallinna-Tartu maanteel suunaviita, millel kirjas, et Lustiverre on viis kilomeetrit. Liia Lust ütles omalt poolt, et Jõgevamaa on ainus maakond Eestis, kus kaks küla on aasta küla tiitli pälvinud. Mõlemad asuvad Põltsamaa vallas ja teine on Kamari.
Nii õpik kui huvitav lugemisvara
Lustivere rahval oli laupäeval kokkusaamiseks teinegi põhjus. Trükivalgust on näinud raamat “Killukesi Lustivere piirkonna ajaloost”. Raamatu toimetas Lustivere piirkonna Tõrenurme küla elanik Lea Lints.
Lustivere kandi ajaloost jutustava raamatu koostamise idee tekkis sellest, et enam kui kolm aastat tagasi võeti Lustivere põhikooli ainekavasse õppeainena kodupaiga lugu ehk kohalugu. Lea Lintsi sõnul on Lustivere raamatus kasutatud nii täiskasvanute kui ka laste poolt kogutud materjale piirkonna ajaloost. Seega on raamatu autoriteks kõik need tublid inimesed, kes kaastööd tegid.
Suureks abiks olid raamatu koostajatele Lustivere elava ajaloo allika Leida Vellingu jututoad, kus Lea Lints alati paberi ja pliiatsiga kohal oli. Raamatu toimetaja sõnul võiks see raamat huvi pakkuda paljudele, ent kõige olulisem on see Lustivere põhikooli viienda klassi õpilastele, sest nad leiavad siit kohaloo õppimiseks piisavalt materjali.
Lea Lints lubas, et lisaks teoreetilistele juttudele Lustivere ajaloost, on neil plaanis lastele kõiki piirkonna külasid tutvustada sinna koos kohale minnes. Raamatu toimetaja nentis, et ajalugu ei saa ju kunagi otsa ja just sel päeval Lustiveres toimuv sündmus annab tulevastele sealse ajaloo uurijatele ainet.
TOOMAS REINPÕLD
