|
|
Vaatamata sellele, et tänavune kevad juba kolm päeva vana on, pole lume sulamist ilmselt niipea oodata. See rõõmustab kindlasti mootorsaanide omanikke ja kurvastab neid, kelle taliviljapõldudele saanisõitjad teadmatusest või hoolimatusest kahju teevad. |
<span lang=””>
Poolteist nädalat tagasi käis Vooremaa toimetuses Siimustis tegutsev talunik ja kurtis, et mootorsaanidega ringi kihutajad teevad liiga tema põldudele. Pühapäeval, 10. märtsil möllanud põllul oma kümmekond saani.
“Nad ei sõitnud ainult otse, vaid ka tiirutasid kohapeal. Täiskasvanud mehed lustisid nagu poisikesed,” kurtis talunik.
Talupidaja sõnul on nad koos abikaasaga üritanud oma põlde saanisõitjate eest kaitsta, vedades nende äärde kilomeetrite viisi traate, ent need lõigatakse lihtsalt läbi ja sõidetakse ikkagi põllule.
“Kevadel on taliviljapõllud jälle kollaseid triipe täis. Selline asi sööb närve nii, et lõpeta või talupidamine üldse ära,” ütles talunik. “Saanisõitjatel pole ju seaduse järgi õigust luba küsimata võõrale maale tulla. Hädas pole nendega aga ainult meie, vaid ka teised põllumehed,” ütles talunik.
“Saanisõitjad on viibinud luba küsimata ka meie maadel ning sõitnud üle meie taliviljade ja heintaimede katsete,“ ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur Reine Koppel. “Me panime sügisel põlluotstesse ka märgid, et seal on sõitmine keelatud, aga neid märke paraku ei aktsepteerita.”
Ilmselt arvab nii mõnigi saanisõitja, et mis nende taimedega seal paksu lume all ikka juhtub, aga tegelikult juhtub küll. Kui taime kohal olev lumekiht on saanijalaste surve tõttu kokku pressitud, on taime loomulik õhuvahetus pärsitud, mistõttu see võib hauduma minna ja lumiseenega nakatuda. Kui tavalisele viljakasvatajale tähendab lume tallamine vaid teatavat saagikadu, siis sordiaretajatel tekib selle tagajärjel hoopis suurem probleem: kuna tallatud ja tallamata kohas kasvavatel taimedel tekivad ebavõrdsed talvitumistingimused, ei saa sordiaretajad katselappidelt enam usaldusväärset infot, sest normaalsetes ja ebanormaalsetes tingimustes talvitunud taimi pole ju võimalik omavahel võrrelda.
“Kui suurel põllul on üks kahjustatud taimedega triip, siis ei ole see väga suur probleem. Kui saane sõidab kümme, on kahjustused juba suured. Kui aga üks saan sõidab üle 2,5 või
Tuleks tabada teolt
Siimusti talunik on enda sõnul ühendust võtnud ka politseiga ning kohalik konstaabel on korduvalt ka kohal käinud, ent üksnes saanijälgede olemasolu konstateerimisest ja infost, et sõitjatel olid teatud värvi kiivrid või vestid, ei piisa, et midagi ette võtta.
“Politsei kutsub kohalikke elanikke üles, et nad annaksid võimalikult operatiivselt teada, kui mõni mootorsaan omaniku loata eramaal sõidab ning sellega varalist kahju või muid ebamugavusi tekitab. Kiiresti reageerides on võimalik rikkujad tabada juba kohapeal. Abiks oleks rikkujate vastutusele võtmisel ja karistamisel seegi, kui pealtnägijad jätaksid meelde mootorsaani registreerimisnumbri ja edastaksid selle politseile,” ütles Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel, lisades, et mootorsaaniga liiklemise nõuete rikkumise eest võib karistada kuni kahesajaeurose trahviga.
i
RIINA MÄGI
