Tabiveres tegutsevas osaühingus Same pandi sel nädalal tööle uus laserlõikuspink. See võimaldab lõigata ettevõttes toodetavate metsa-, teehooldus-, kommunaal- ja põllutöömasinate detaile lehtmetallist välja senisest tunduvalt kiiremini ja kvaliteetsemalt. OÜ Same sai uue tehnoloogiaseadme ostuks toetust tänu sellele, et osaleb EAS-i käivitatud ettevõtte arenguprogrammis.
OÜ Same juhi Tarmo Teini sõnul on Saksa firmas Trumpf toodetud fiiber-laserlõikuspink võimeline lõikama sama aja jooksul neli-viis korda rohkem materjali kui plasmalõikuspink, millega Sames senini metallilõikustööd tehti. Ka kvaliteet on laserlõikuse puhul parem. Puurpinke läheb aga tulevikus tunduvalt harvemini vaja, sest laserpink lõikab detailidele vajalikud augud ise sisse. Plasmapink ei omanud selleks piisavat täpsust.
“Soetasime ka lehevahetussüsteemi Liftmaster,” ütles Tarmo Tein. Nimetatud seade vahetab pingis lõigatud lehtmaterjali lõikusesse mineva materjaliga automaatselt.
“Praegu on masinal viieks tunniks tööjärg ees ja selle aja jooksul pole inimesel vaja sekkuda. Kui töötsükkel lõppenud, on vaja detailid ära sorteerida ja õigesse kohta toimetada,” sõnas uue laserpingi juures tegutsenud Sixten Sepp.
Eesti Maaülikooli haridusega noormees võetigi Samesse tööle arendustöötajana, kelle üheks tööülesandeks saab olema ka uue laserlõikuspingiga lõigatud detailide toodetesse integreerimine. Eelmisel ja üle-eelmisel nädalal käisid Tabiveres tehase esindajad, kes õpetasid Same töötajatele laserlõikuspingi käsitsemist. Õppida tuleb muidugi ka töö käigus.
Kaugjuhtimise teel
“Kui probleeme tekib, ei pea enam ootama, millal tootjafirma esindaja kohale tuleb, vaid küsimused saab lahendada ka kaugjuhtimise teel,” ütles Tarmo Tein. “Esmaspäeval oli tore jälgida, kuidas kolm meest, kellest üks oli Riias, üks Saksamaal ja üks Tabiveres, arvutiklaviatuuril klahve klõbistades masina kenasti tööle said.”
OÜ Same ostis varem laserlõikusteenust sisse mitmest eri firmast ning umbes 250 tuhande euro eest aastas. Nüüd on aga Samel võimalik ise teistele laserlõikusteenust pakkuda. Nii kallis seade peab ju kogu aeg töötama, muidu ei teeni see soetamiseks kulunud raha tasa.
Teini sõnul mõeldi Sames laserlõikuspingi soetamise peale juba tosin aastat tagasi, aga siis tuli osta ikkagi plasmapink, sest laserpink tundus hinna poolest täiesti ulmeline. Nüüd tuli selleks, et laserpink ära mahuks, tootmishalli laiendada. Plasmapinki siiski maha ei müüda, sest aeg-ajalt läheb vaja sedagi. Laserpingiga saab lõigata kuni 25 mm paksust lehtmetalli, aga Sames on vahel vaja jagu saada ka paksemast.
Laserlõikuspink koos lehevahetussüsteemiga maksis 650 000 eurot, sellest 191 000 eurot tuleb EAS-i vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kui lisada juurde tootmishalli laienduseks kulunud 540 000 eurot, võib öelda, et Same tegi uude tehnoloogiasse märkimisväärse investeeringu.
Mitte ainult pink
Uus laserlõikuspink pole kaugeltki ainus positiivne asi, mis kaasneb Same osalemisega EAS-i käivitatud ettevõtte arenguprogrammis. Same poolt EAS-ile esitatud projektis “Same OÜ strateegiline arenguplaan 2016-2019”, mille kogumaksumus on 1,491 miljonit eurot, on ette nähtud ka mitmeid arendustegevusi. Tuleva aasta esimeses kvartalis peaks OÜ Same näiteks üle minema uuele ettevõttetarkvarale Epicor. Senini oli firmas kasutusel ainult finantsjuhtimise programm, millele polnud võimalik tootmismoodulit lisada. Epicor on aga just tootmisjuhtimise tarkvara, mille OÜ Erpitor spetsialistid nüüd Samele sobivaks “disainivad” ja millele finantsjuhtimise osa lisavad.
“Meile vajaliku tootmisjuhtimise süsteemi ülesehitamine on üsna keeruline, sest meie toodang ei kuulu ühte, vaid mitmesse tooteperekonda. Me toodame metsa- ja teehooldusmasinaid, samuti kommunaal- ja põllumajandustehnikat,” ütles Tarmo Tein ja lisas, et tarkvarasüsteemi arendamisega seotud Same ja Erpitori inimesed peavad peale ette planeeritud töökoosolekute igal nädalal neljapäeva hommikul maha pooletunnise telefonikonverentsi.
Projektiraha toel võeti Samesse tööle ka müügijuht. Kui suurema osa toodangust realiseerib firma oma Rootsi koostööpartneri Trejon AB, kaudu, siis tulevikus tahetakse parandada oma positsioone ka Eesti ja teiste Balti riikide turul.
Projektiraha saab kasutada ka tootearendusega seotud tegevusteks. Sames valmis hiljuti näiteks uus hobitalunikele sobiv väike metsaveokäru koos tõstukiga, samuti on arendamisel profikäru koos 8,4 või 9 meetrise kraanaga. Kommunaalmasinate perekonda, millesse senini kuulusid liivapuisturid, lumepuhurid ja –sahad, on plaanis täiendada aga tänavapuhastusharjade sarjaga: talve jooksul teele puistatud liiv ja killustik tuleb kevadel ju ka ära koristada.
“Meie elu oleks palju lihtsam olnud, kui meie arendusprojektile rohelist tuld poleks näidatud,” ütles Tarmo Tein muiates. “Projekt tuleb meil teoks teha pangalaenu abil ning projekti aruandlus on keeruline ja mahukas. Ent see oli meiesugusele ettevõttele võib-olla ainus võimalus Euroopa Liidu sellel rahastusperioodil uue tehnoloogia soetamiseks ja ettevõtte arendamiseks toetust saada.”
OÜ Same pakub praegu tööd 65 inimesele. Umbes 40 protsenti toodangust on metsatehnika, ülejäänu teehooldus-, kommunaal- ja põllumajandustehnika. 85 protsenti Same toodangust läheb ekspordiks, sellest 70-75 protsenti müüakse Rootsi partnerfirma Trejon AB kaudu. Firma mullune käive oli 4,7 miljonit eurot. Tänavu veebruaris tähistas OÜ Same oma 25. sünnipäeva.
EAS-i ettevõtluse keskuse võtmekliendi haldur Pille Raamat:
Ettevõtte arenguprogramm on ellu kutsutud 2016. aasta alguses ja on oma olemuselt ettevõtet tema planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel toetav ja ettevõtte eripärasid arvestav mudel, mis toetub ettevõtte pikaajalise arengustrateegia ettevalmistamisele ja elluviimisele.
Eesti ettevõtete toodetavate kõrge lisandväärtusega ning uuenduslike toodete ja teenuste pakkumise eeldus on, et ettevõtete tooteportfell sisaldaks kallimaid ja tehnoloogiliselt keerukamaid lõpptooteid ja –teenuseid. Need tekivad tooteportfelli üldjuhul siis, kui ettevõte need ise välja arendab või oma toodete ja teenuste arendamise protsesse ise juhib. See omakorda eeldab, et ettevõtjatel on ühelt poolt teadmised ja oskused, kuidas arendustööd läbi viia, ning teisalt ka arendustöö läbiviimise ressursid – raha, inimesed ja materjalid.
OÜ Same on hea näide ettevõttest, kelle ambitsioon on kasvada ja seda läbi kõrgemat lisandväärtust tootvate toodete, milliste tootearendus toimub ettevõttes. Firma alustas arenguprogrammis pikaajalise strateegia ettevalmistamist 2016. a kevadel, kasutades erinevaid valdkonnaspetsiifilisi diagnostikaid, mis aitavad lahenduseni jõuda konkreetsetes ettevõtte kitsaskohtades. Lisaks strateegilise planeerimise toele, võimaldab EAS ka rahalist toetust, mis aitab ettevõttel eesmärgid ellu viia. Same OÜ tegevusplaan leidis EAS-i juhatuse heakskiidu ning ettevõtte tegemisi rahastatakse ligi poole miljoni euro suuruse toetusega.
Arenguplaani elluviimisel toimub tootearendus, mille suundumuseks on liikuda täislahenduste pakkumisele nii toodete kui teenuste osas neis sektorites, milles ollakse tegevad (teehooldus- ja metsamajandusmasinad), laiendades vajadusel sortimenti olemasolevate või sarnaste detailide/komponentide baasil, mis omakorda tagab tootmise kõrge efektiivsuse.
Ettevõtte arenguprogrammi finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
RIINA MÄGI
