Korvpallipaabel Kuremaa ujulas

Kuremaa ujula külastajad on nii mõnelgi nädalavahetusel leidnud ujula fuajeest ja kohvikust eest tavatu hulga pikki piigasid, kes kõnelevad väga erinevaid keeli. Sel hooajal on Kuremaal toimunud nimelt juba neli Euroopa Tüdrukute Korvpalliliiga (EGBL) turniiri etappi ning üks selline seisab veel ees.


Möödunud aasta novembris ja tänavu jaanuaris pidasid Kuremaa spordikompleksis korvpallilahinguid U14 vanuseklassi tüdrukud, ülemöödunud ja möödunud nädalavahetusel U18 vanuseklassi neiud. Ühtegi Eesti võistkonda neil etappidel võistelnute hulgas pole olnud, küll aga õrnemast soost korvpallilootusi Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast, Poolast, Tšehhist, Slovakkiast, Serbiast, Itaaliast, Belgiast ja Luksemburgist. Veebruari viimasel nädalavahetusel teoks saaval U16 vanuseklassi teise divisjoni III etapi turniiril saab aga kaasa elada suisa kahele Eesti naiskonnale: Audentese spordiklubile ja võistkonnale Siit ja Sealt. Viimases teeb kaasa ka Jõgevamaa korvpallipiigasid.

“Oleme kõvasti tööd teinud, et Euroopa tüdrukute liiga etapid siia saada,” ütles Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla. “Meil on tekkinud liiga lätlasest presidendi Igo Zandersiga hea koostöö. Pole välistatud, et tuleval aastal toimub siin ka Euroopa poiste liiga etappe.”

Kui arvestada, et üldse toimub Eestis sel hooajal seitse EGBL etappi (Pärnus oli detsembris U16 vanuseklassi I divisjoni II etapp, Tallinnas peetakse märtsis U12 vanuseklassi kolmas etapp), siis on Kuremaa oma viie etapiga nähtus omaette. Nagu Raivo Tralla kinnitas, käib rahvusvaheliste võistluste ajal Kuremaalt läbi väga huvitavaid inimesi ja seal räägitakse väga põnevaid jutte. Veendusin selles, kui ülemöödunud ja möödunud nädalavahetusel ka ise natukeseks nina Kuremaa ujulasse pistsin.

Ülemöödunud nädalavahetusel Kuremaal viibinud Läti Daugavpilsi spordikooli treenerid Irina Romanenko ja Julia Simonova jutustasid näiteks, et Daugavpilsis on võrkpallitraditsioonid korvpalli omadest tunduvalt tugevamad, aga tänu sellele, et seal on juba üle kahekümne aasta tõsiselt ka korvpalli arendatud, hakkab Daugavpils Riiale kui Läti korvpalli “kantsile” tõhusat konkurentsi pakkuma.

“Tüdrukud treenivad viis korda nädalas, aga õpivad ka hästi. Kel õppimine korras pole, see välisturniiridele kaasa ei saa,” ütles Irina Romanenko.

Tolerantsuse kool

Tema sõnul on Daugavpils üsna venekeelne linn, spordikooli korvpallinaiskonnas on aga läti ja vene tüdrukuid enam-vähem ühepalju.

“Omavahelised suhted on väga head. Meil saadakse tolerantsuse kool ka selles mõttes, et võistkonnas mängib üks tehissilmaga tüdruk ja tüdruk, kellel sünnipäraselt puudub üks käelaba. Seda, kui šikilt ta palli püüab ja viskab, peab ise nägema. Meil on ka mitu sellist tüdrukut, kel välimus korvpalli kõrvalt fotomodelli tööd teha lubab. Me pole seda keelanud: las panevad end mitmel alal proovile ja otsustavad hiljem ise, mille juurde jäävad,” ütles Irina Romanenko.

Ka Serbia Novi Sadi naiskond Novosadska ZKA oli Kuremaal veebruari esimesel nädalavahetusel. Nende treener Dejana Cvejtan tõdes, et naiste korvpall polnud erinevalt meeste samast alast Serbias eriti populaarne, aga pärast seda, kui selle riigi naiskond ülemöödunud aastal Euroopa meistriks tuli ja mullu olümpiamängudel pronksmedali sai, on see märksa populaarsemaks muutunud.

“Meie oleme seda meelt, et korvpallitreeninguid võiks laps alustada seitsmeaastaselt, enne seda võiks ta harrastada muid alasid. Esialgu tuleks treenida kõiki noori ühtmoodi, 14-15aastaselt, kui elementaarsed tehnilised oskused omandatud ja kasvupotentsiaal välja paistma hakkab, võib hakata mängijaid positsioonidele jagama. Alla viieteistaastased meil, muuseas, maa-ala kaitset üldse ei mängi,” sõnas Dejana Cvejtan.

Poolakad Mariusz Dziurdzia ja Kamil Janiszewski, keda möödunud nädalavahetusel Kuremaal kohtasin, viibisid seal Luksemburgi U18 vanuseklassi neidude rahvuskoondise treeneritena.

Profiks ei püri

“Klubinaiskondade hulgas meil nii tugevaid võistkondi pole, kellega EGBL turniirile tulla. Luksemburgis on ju ainult pool miljonit elanikku, nii et valikuvõimalused pole kuigi suured. Andekate leidmiseks korraldame spetsiaalseid laagreid,” ütlesid mehed. Muuseas, Mariusz räägib tüdrukutega saksa ja Kamil inglise keeles ning omavahel kõnelevad nad loomulikult poola keelt. Luksemburgi korvpallitreenerite kaader ongi nende sõnul rahvuslikus mõttes väga kirju: peale poolakate on rootslasi, rumeenlasi, bulgaarlasi jne.

“Tüdrukud on meil väga motiveeritud, tahavad oma riiki esindada, aga välismaa profiklubidesse pääsemist nad endale üldjuhul eesmärgiks ei sea, sest Luksemburgis on võimalik pärast kõrgkooli lõpetamist ka muud tööd tehes profikorvpalluriga võrdset palka teenida. Ja milleks siis valida lühike korvpallurikarjäär, kui võib valida ameti terveks eluks,” ütles Mariusz ja lisas, et Luksemburgi neidudel on hea Euroopas ringi liikuda, sest nad räägivad peale luksemburgi keele vabalt ka inglise, prantsuse ja saksa keelt. See on selle riigi noorte puhul tavaline.

Möödunud nädalavahetusel oli Kuremaal ka üks Belgia esindus: VBL Topsportschooli võistkond Brüsselist. Selle treener Arvid Diels tõdes, et neil läheb küll väga hästi, ent võitudest olulisem on siiski mängijate areng ning EGBLi turniirilt on väga palju õppida.

“Igas riigis on oma korvpallistiil. Selleks, et tulevikus näiteks täiskasvanute rahvuskoondises edukalt maa au kaitsta, on vaja tulevaste vastaste stiiliga tutvuda ja harjuda,” kinnitas Arvid Diels.

Kui üldiselt on võistkondadega kaasas ikka treenerid, siis ülemöödunud nädalavahetusel kohtasin ka üht sponsorit. Slovakkia BKŽ Levice võistkonnaga oli kaasas klubi põhiline rahastaja, firma Ayya Salmet omanik Peter Salati.

“Pole võimatu, et hakkan kunagi oma firma toodangut ‒ puitplastikkomponente ‒ Eestisse tarnima,” ütles Slovakkia ärimees.

Loomulikult kiitsid kõik kaugelt tulnud korvpallitegelased Kuremaa spordikompleksi, millise olemasolu nii väikeses paigas ei eeldaks.

“Kuremaal on suurepärased tingimused: hea toit, hea majutuskoht. Ja kõik on käe-jala juures,” lisas EGBLi president Igo Zanders.

Tema sõnul on liiga pidevas arengus. Eelmisel hooajal tegi seal kaasa veel kolm vanuseklassi, sel hooajal on neljandana juures U12 vanuseklass. Ka võistkondi ja esindatud riike tuleb üha juurde.

Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla tõdes, et rahvusvaheliste võistluste korraldamise võimalust pakutakse Kuremaa ujulale sellepärast, et siinne meeskond (kaasa löövad kõik Kuremaa ujula töötajad) saab sellega väga hästi hakkama. Ka meditsiiniabi (seda annab siinsetel etappidel Jekaterina Klimatsjova) on tasemel. Kui vene keeles kõnelda vaja, on kõneisikuks Raivo Tralla, kogu ingliskeelne asjaajamine on Märt Tralla õlul.

“Treenerid, eriti Tartu noortetreenerid, võiksid siinseid tüdrukute liiga etappe vaatamas käia, neil oleks siit väga palju õppida,” ütles Raivo Tralla. Laiuse korvpallitreener Vallo Väljaots on tema sõnul ikka kohal ning Laiuse ja Torma ärksamad korvpallinoored saavad liigaetappidel kogenud Erki Viirpalu juhendamisel hea lauakohtuniku praktika.

“Külalised küsivad ikka, et kus meie enda võistkond mängib. Paraku tuleb neile öelda, et Kuremaal kohapeal sellist võistkonda polegi, kes Euroopa noorteliigas kaasa võiks teha,” ütles Raivo Tralla.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus