Juubelipreemia sai kätte antud

   

Üleeile anti Rohke Debelakile ehk Gaute Kivistikule Palamuse rahvamaja publikut tulvil saalis üle Oskar Lutsu huumoripreemia. Sellenimelist preemiat anti välja kahekümnendat korda, ent seekord MTÜ Sokuturi stipendiumina.

 “Palamuse rahvas on raskel majanduskriisi ajal preemia maksmiseks oma viimased veeringud kokku kraapinud. Aga meil on lõbus olnud,” ütles Palamuse vallavanem Urmas Astel.

Viimane lause käis mõistagi Rohke Debelaki libauudiste kuulamise, mitte veeringute kokkukraapimise kohta. Kuigi ka veeringute kraapimine polnud arvatavasti väga traagiline tegevus, sest kokku saadi jälle natuke suurem summa kui mullu. 33-aastane Contra sai nimelt mullu 33 333 krooni ja 33 senti, Gaute Kivistik leidis aga vallavanemalt saadud ümbrikust paberi, mis tõendas, et MTÜ Sokuturi on tema arvele stipendiumina üle kandnud 35 000 krooni. Esimest korda kuulus rahalise preemia juurde Tauno Kangro väikeskulptuur, mis kujutab Tootsi maakera käes hoidvat pontsakat mehikest. Kohal oli ka skulptor ise.

Nagu ikka, sai laureaat veel hulga muid kingitusi. Maavanem Aivar Kokk kinkis talle maakonna logo ja tunnuslausega põlle ning lillkaunistusega ahjuroobi. Roopi ütles laureaat endal kodus vägagi vaja minevat, lubas ainult riista sihipäraseks tarvitamiseks sellelt kaunistuse ära võtta.

 “Jäta vähe kauemaks ahju, küll siis kaob iseenesest ära,” torkas Palamuse rahvamaja juhataja ja õhtujuht Valdi Reinas vahele.

Palamuse muuseumi direktor Arne Tegelmann andis Gaute Kivistikule pidulikult üle muuseumi logoga kirjutusvahendid ja pudeli Punsli eli, Palamuse lasteaia Nukitsamees kasvandik Kristofer Robin Kütt lasteaia poolse kingitusena Nukitsameest kujutava kaltsunuku ning Palamuse puukooli omanik Jaak Rillo mitu ilupuuistikut. Koht, kuhu viimased istutada, on laureaadil täiesti olemas: juba aasta otsa elab ta koos skulptorist elukaaslase Eneken Maripuuga Riisiperes oma majas.       “Meie aia muld sobivatki paremini just okaspuudele,” rõõmustas Eneken Maripuu istikuid takseerides ja 11-kuust pisipoega Ats Joosepit hüpitades.

Ootas Gaute Kivistik Palamusele tulles mida ta ootas, aga seda, et kohalikud taidlejad tema loomingut koorisüidi ja tantsunumbrite vormis interpreteerima hakkavad, küll mitte. Nii esimese kui ka teiste aluseks olid pilaansambli Minu Isa Oli Ausus Ise (selles lööb Gaute Kivistik kaasa Eino Süggu nime all) laulud ning tulemus oli vägagi vaimukas. Lisaks sellele luges Valdi Reinas ette kaks huumoripreemia üleandmist kajastavat Rohke Debelaki stiilis libauudist, mida saatis Kristen Kiisi poolne liba-viipekeelne tõlge, mis oli tükati tunduvalt naljakam kui uudis ise.

Kuku Raadio libauudised ongi need, mille kaudu Rohke Debelakki rahva seas kõige enam tuntakse. Kes arvab aga, et libauudis kui zhanr ongi Debelaki leiutis, see eksib.

“Libauudiseid võis leida juba sõjaeelse Eesti ajalehtedest,” ütles Debelakk. “Taasiseseisvunud Eestis hakkas libauudiseid kõigepealt tegema Erkki Kõlu. Eetrisse läksid need algul Tartu Raadios, siis aga “ostis” Q-Raadio Kõlu “üle”. Kui Kõlu lõpuks ikkagi Tartu Raadiosse tagasi läks, vajas Q-Raadio uut libauudiste tegijat ja selle koha täitsin mina.”

 Nüüdseks on Debelakk libauudiseid teinud juba 14 aastat. Osa neist on ajatud ja sõnamängul põhinevad, osa aga tegelikkuses toimunud sündmuste päevakajalised kõverpeegeldused.

“Tavaliselt alustan libauudiste kirjutamist sellest, et kerin Delfi lahti ja vaatan, mida sealt algmaterjaliks leian,” ütles Rohke Debelakk. “Liiga värskeid uudiseid muidugi võtta ei tohi, siis ei saa see osa publikust, kes veel asjaga kursis pole, üldse aru, mille pihta nali käib.”

Kui uudisteportaalis leidub midagi sellist, mis lausa karjub libauudisega reageerimise järele, on hästi, kui ei leidu, tuleb ikkagi midagi välja mõelda.

“No nii kahekümnest korrast ühel tuleb iseendale tunnistada, et sai lihtsalt midagi ära tehtud, sest paremat ei tulnud pähe,” ütles Debelakk.

Võtavad leiva

Viimasel ajal esinevat aga ühe tihemini situatsioone, kus ta tunneb, et poliitikud talt leiva vägisi käest kisuvad: parteikontoritest ja linnavalitsustest tuleb nii naljakaid pressiteateid, et neile pole humoristil enam midagi lisada. Riigikogu infotundki kõlbavat tihti ilma igasuguste täiendusteta komejandina lavale seada.

 “Tõsi, esimese Eesti Vabariigi aegsete Riigikogu istungite stenogrammidest leiab veel mahlasemaid palu,” lisas Debelakk.

Rohke Debelaki varjunime laenas Gaute Kivistik ühelt lapsepõlvesõbralt, kes sellise nime kunagi talle saadetud kirja alla kirjutas.

“Me pidasime mitme sõbraga lõbusat kirjavahetust, mille käigus igaüks teisi üha pöörasemate ideedega üle trumbata püüdis,” meenutas Gaute Kivistik. “Kes kleepis kogu ümbriku markidega üle, kes kirjutas kirja tapeedirulli servast lõigatud meetritepikkusele kitsale paberiribale. Sõber Venno Sepp, kellest hiljem sai teerullijuht, saatis mulle aga kunagi kirja, millele oli alla kirjutanud Rohke Debelakk. See oli piisavalt imelik ja eksitav, et selle all igasuguseid hulle asju teha. Kujutage näiteks ette ürituse kava, milles seisavad järjestikku punktid: “Tervitused. Kohv. Rohke Debelakk”. Kindlasti ei oota inimesed siis seda, mis tegelikult tuleb.”

Piisavalt imelik nimi on ka Gaute Kivistik, aga see pole tõesti varjunimi. Nime Gaute leidis tema vanaema ühe norra kirjaniku raamatust. Seal olla seda kandnud väike, kidur ja haiglasevõitu poiss. Et nime maagia antud juhul ei toiminud, võis igaüks ise näha.

Piduliku sündmuse lõppedes tänati neid, kes huumoripreemia heaks annetusi tegid. Usinamad kukrukergendajad said tänutäheks laureaadile kingitud skulptuuri vähendatud koopia.

Maavanem Aivar Kokk andis aga teada, et tulevikus tõotab preemiaraha kogumine mõnevõrra lihtsamaks minna, sest vastavalt maavanema ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi vahel sõlmitud lepingule on asutatud ERKFi juurde Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori Vaike Lapi nime kandev allfond. Palamuse vallavalitsus ja eraannetajad on sellesse kandnud juba 50 000 krooni. Väljamakseid saab allfond, mille eesmärgiks pole mitte ainult huumoripreemia andmine, vaid Palamuse valla kultuuri ja spordi toetamine laiemalt,  tegema hakata siis, kui sellesse on kogunenud vähemalt 100 000 krooni.

“Kahekümne esimene Lutsu huumoripreemia laureaat sellest fondist ehk veel preemiat ei saa, aga kahekümne teine kindlasti,” arvas maavanem.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus