Jõgevamaa koostöökoda tutvus Ungari väikeettevõtetega

Jõgevamaa Koostöökoda korraldas 31. oktoobrist kuni 6. novembrini maakonna ettevõtjatele – toidutootjatele ja toitlustajatele ‒ õppereisi Ungarisse. Soovisime külastada väikeettevõtjaid, saamaks aimu Ungari ettevõtluskultuurist ning võimalustest tulevikus koostööd teha.


Bussireis viis meid Ungarisse läbi Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia. Kuna reisi teemaks oli toit, püüdsime ka lõuna- ja õhtusöögiks leida aega sellistes kohtades, kus saaksime enam aimu kohalikust toidukultuurist. Lisaks toimusid bussis ajurünnakud, mis on meie maakonnas hästi tehtud ning mida võiks veel teha, eelkõige toidu ning turismi valdkonnas.

Budapesti keskturul pakuti ungarile iseloomulikku kaupa

Esimese Ungari päeva õhtupoolikul seadsime sammud Budapesti keskturule ehk Suurele turule (http://budapestmarkethall.com). Uhke uusgooti stiilis peafassaadi ja pürograniidist mustrilise katusega Budapesti keskturu hoone valmis 1897. aastal Samu Peczi projekti järgi ning on Ungari vanim ja suurim siseturg.

Hoone sai sõjas tugevasti kannatada, taastati seejärel, kuid restaureeriti täielikult alles 1990. aastatel. Turuhoone mõjub oma avaruse ning elegantse miljööga, põhikorrus on liha, köögivilja ja muu toidukraami päralt, ülemisel galeriil leiab rikkalikult käsitööd ning ungaripärast toitu pakkuvaid kiirsöögilette.

Valikust leiab eri variantides lángos´i, täidetud köögivilju, pannkooke jne. Otse loomulikult on see turistide lemmikpaik. Keskturult tasub otsida Ungarile iseloomulikku kaupa: salaamisid, Mangalica sigadest valmistatud vorsti jm lihatooteid, ohtralt värsket köögivilja, maitseainetest ja kõikvõimalikest piprakaunadest rääkimata. 

Eesti mees teenib Ungaris leiba sepatööd tehes

Järgmisel päeval asusime Egeri poole teele. Egeri kandis oli meie teejuhiks ja tõlgiks Anti Antik – Eesti mees, kes elab juba aastaid Ungaris, tegutseb sepana ja teeb oma viinamäe marjadest veini. Noszvaj`s külastasime kõigepealt Ungari suurimat eraveinitootjat Thummerer Pince`i (http://www.thummerer.hu/en/). Tegemist on 1984. aastal tegevust alustanud pereettevõttega, kellele kuulub ligi 100 hektarit viinamägesid. Vanavanemate poolt alustatu on tänaseks juba ülejärgmine põlvkond üle võtnud. Ettevõte on aja jooksul hoogsalt laienenud. Alguses hoiti veine mäe sisse käsitsi raiutud 100aastases 2000 m2 suuruses veinikeldris, kümmekond aastat tagasi raiuti samapalju pinda veel juurde – nüüd küll masinate abiga. Egeri kandis on veinikeldrid rajatud rüoliitsesse tuffi, mis võimaldab raiuda suure pindalaga ruume, samuti hoiab see hästi stabiilset sisekliimat. Kui varem valmis vein tünnis kauem kui pudelis, siis nüüd on vastupidi. Veinimaja aastane toodang on 450 000-500 000 pudelit, jääkidest valmistatakse palinkat – Ungari puuviljabrändit. Külas asuvas veinipoes ja restoranis saab osta kõiki tootmises olevaid veine, samas on ka väike klaasimuuseum. 

Ungari guljaši retsepti kuuluvad ka klimbikesed

Seejärel põikasime veelgi rohkem ida poole – Sényősse. Seal õpetati meid ehtsat Ungari guljašši keetma – mitte koduses parajas potis, vaid 70liitrises pajas. Kuna meie seltskonnas oli ka erinevate söögikohtade inimesi, kes pärast autentsel viisil toidutegemist julgevad ka ise järgi proovida.

Jáger Ibolya juhendamisel keedetud guljašis leidus lisaks tavapärastele köögiviljadele veel nuikapsast ning sellerijuurt. Siiski, kui algselt lisati supile rohkelt värsket ja kuivatatud paprikat, samuti köömneid, siis tänapäeval asendab seda spetsiaalne nn guljašikreem, mida saab osta tuubis. Sellegipoolest lisatakse ikka rohkelt magusa paprika pulbrit ning kui soovitakse tulisema maitsega suppi, ei tee paha ka mõnda tšillisegu lisada. Ungari guljaši retsepti kuuluvad veel väikesed nuudlitainast klimbikesed: tihkest munadest, jahust ja veest sõtkutud tainast võetakse umbes sõrmeküünesuurused tükikesed ja pannakse supisse. Vahel keedetakse need supist eraldi ning lisatakse enne söömist leemesse. Maitses tõesti hästi.

Õhtu lõpetas võimas ja väga südamlik kontsertprogramm, kus kohalikud lauljad ning tantsijad esitasid meile popurrii operettidest ABBA-ni. Sényő on hästi väike omavalitsus – muuhulgas Pala valla sõprusvald, kus nii vallavalitsuse juures kui meie ööbimiskohas Harangodi Erdészeti Erdei Iskolas oli kasutatud Leader programmi vahendeid nende paikade korrastamiseks ja arendamiseks.

(järgneb)

blog comments powered by Disqus