3.–7. augustini toimub Jõgeva aleviku noortekeskuses Jõgeva linna ja valla noorte ühine grafitilaager. Laager on üles ehitatud linnalaagri põhimõttel. Päeval on noortele erinevad praktilised tegevused ning töötoad ning õhtul minnakse kodudesse ööbima.
Laagris osaleb 20 Jõgeva linna ja valla noort vanuses 10–14 aastat. Grafitilaagrit toetavad Jõgeva linnavalitsus, vallavalitsus ja maavalitsus ning Jõgeva politseijaoskond.
Koostöö klapib kõikidega
Grafitilaager toimub valla noorsootöö vanemspetsialisti Monika Maasingu, Jõgeva linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialisti Ülle Ottokari ja noorsoopolitseiniku Kersti Raiküla koostöös. “Laagri korraldamisse ja läbiviimisse on kaasatud ka kohalik Jõgeva aleviku kogukond,” rääkis Ülle Ottokar. Monika Maasingu sõnul olid inimesed koostööst huvitatud. “Tahame neid tegevustesse kaasata,” lisas Monika. Ülle sõnul sai ta esimese mõtte laagri korraldamiseks kevadisest kogukonnateemalisest koolitusest, mis toimus Reine Koppeli eestvedamisel Betti Alveri muuseumis. “Seal tegi Jõgeva aleviku endine külavanem Sirje Ohakas ettepaneku ühe vana hoone seinale grafiti teha. Ma olin selle mõttega kohe nõus,” ütles Ülle.
“Praegune koostöö noorsootöötajatega on väga hästi kappinud, siis tundsin, et sel suvel on peame midagi ära tegema. Kui ma linnavalitsuse lastekaistespetsialisti Kristiina ja noorsootöötaja Üllega rääkisin, olid nad mõttega päri. Nemadki olid juba mõelnud, et midagi peab tegema,” lisas noorsoopolitseinik Kersti Raiküla.
“Meie lugu alevikus algas sellega, et Sirje Ohakas astus noortekasse ja ütles noortele, siin on üks kolemaja, tehke sinna grafiti. Noori kõnetas see mõte kohe. Kuna Ülle on alati noori kunstialal juhendanud, siis pöördusin tema poole. Ta oli nõus ja ütles, et kaasame linna noored ka grafiti tegemisse,” kirjeldas Monika ühise laagri alguse lugu. “Rääkisime aleviku noorsootöötaja Kätliniga ja kõik klappis,” rõõmustas Ülle.
Viis päeva elulisi oskusi
Nagu laagrites ikka, on esimene päev pühendatud tuttavaks saamisele. “Iga päev on plaanis vanale tuletõrjedepoole seinamaalingut teha. Nimetan seda maalinguks, sest erinevalt gafitist, kasutame aerosoolide asemel pintsleid ja värve,” sõnas Ülle. “Teine läbiv teema on süüteo ennetus. Käitleme nii liikluse, alkoholi, narkootikumide kui ka tervise teemat laiemalt,” kirjeldas noorsoopolitseinik Kersti oma tegevusi.
Noored on jaotatud kolme rühma, päeva jooksul läbitakse oma rühmaga erinevad õpitoad ning täiendatakse ühist seinamaali. Viie päeva jooksul arendavad noored ka oma sotsiaalseid oskusi: üheskoos seatakse paika laagri reeglid, ise kokatakse lõuna- ja õhtusööki, koristatakse ning iga päeva lõpus pannakse koos juhendajatega suurele plakatile kirja, mida päeva jooksul uut ja põnevat teada saadi.
“See on ka meie jaoks oluline tagasiside, mis meeldib ja mis mitte. Siis saame järgmise päeva veelgi parema teha,” sõnas Ülle.
Iga päeva ootab noori külaline, kes nendega töötubasid läbi viib. Sportlikel teemadel tulevad noori õpetama Asso Nettan ja Erki Teder. Lisaks on noortega tegelemisest huvitatud ka Martin Toht, kes võimalusel laagrilistega ühineb. Kaasa teevad Punane Rist ning Jõgeva politseijaoskond.
Uurijatega kalale
Laagri viimasel päeval on plaanis minna kalastama. Noorsoopolitseiniku Kersti sõnul on tegevusse haaratud peaaegu kogu Jõgeva politseiosakond. “Mõte tuli juba eelmisel suvel. Minu töös kerkisid esile poisid, kes tahtsid kalal käia, aga neil ei olnud isasid, kes neid viiks ja õpetaks. Soovist ise järgi proovida varastasid nad õngesid, aga nad ei osanud nendega midagi teha ning konksud ja õnged jäid jõe põhja. Siis nad pidid üha uuesti varastama. Laps ei ole ju süüdi, kui ta tahab kala püüda ja keegi ei õpeta. Rääkisin siis meie politseinikega. Siis ajad ei klappinud, aga sel aastal võime seda laagris proovida – oma jaoskonna mehed, kes on enamasti kriminaalpolitseinikud, tulevad ja õpetavad noori kala püüdma,” rääkis noorsoopolitseinik õhinaga.
Monika sõnul saavad noored endale õngekomplekti, kus on tamiil, kork ja konks. Ridva saab igaüks endale uurija juhendamisel ise teha ning ussikesi saab otsida aleviku mõisapargist. Kui õng valmis ja sööt otsas, saab Pedja jõe kaldal oma kätetöö tõhust proovida. Kersti lisas, et mõned politseinikud võtavad ka oma spinningud kaasa. Siis saavad noored näha ja proovida, kuidas on sellega kala püüda. Meisterdatud õnge saavad noored endale jätta.
Laagri lõpptulemusena saab valmis seinamaaling. Planeeritud on erinevad joonistused maja kolmele seinale. “See temaatika sobib aleviku keskele noortekeskuse kõrvale väga hästi,” märkis Monika. Ülle on juba seinamaalingute kavandid tehtud. Need kajastavad inimese elus olulisis etappe: noorus, täiskasvanuiga ning vanadus.
Ülle selgitas, et kui kolme maali viie päevaga lõpetada ei jõua, siis tehakse vähemalt üks valmis. Ning maalimisprotsess võib ka pärast laagrit jätkuda. “Oluline on see, et noorte nädal oleks lahedalt ja positiivselt sisustatud,” sõnas Kersti.
MARGE TASUR
