Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek tänavu Jõgeval

Tänavu saavad ilmahuvilised kokku juba 14. korda ja seekord Jõgeval.  Ilmahuviliste kokkutulekute mõtte algataja oli Maalehe lugejatele ilmatargana tuttav Ilmar Tiismaa. Tema organiseeris 2001. aastal esimese kokkusaamise oma kodukohas Pärnumaal Lõpel.

Mõte, et aegajalt kokku saada ja ilmast kuulda  ning rääkida, hakkas paljudele loodusest huvitatud inimestele meeldima. Nii tuldigi juba kahe aasta pärast ehk 2003. aastal uuesti kokku Tõraveresse. Seal oli lisaks loengute kuulamisele võimalik tutvuda ilmajaama, muuseumi ja tähetorniga.

Ühine kokkutulek juba kuues

Järgmine kokkutulek peeti 2004. aastal Lelles, kus  initsiaatoriks oli Jõgeva linna rahvale talvistelt Jääpurika üritustelt hästi tuttav ilmaennustaja Lelle-Liisu. Järgemööda on edaspidistel suvedel kokku saadud Jõgeval, Luunjas, mitmel korral Tartus, Lelles, Alatskivil, Türil. Paaril aastal tehti kokkusaamine koos Eesti Looduseuurijate kokkutulekuga. Alates 2010. aastast hakati kokkutulekut organiseerima koos äikesevaatlejatega ning tänavune ilmahuviliste ja äikesevaatlejate ühine kokkusaamine on juba kuues.  Äikesevaatlejate võrk töötab 2005. aastast alates ja vaatlejaid on üle 100 http://web.zone.ee/eav/. See vabatahtlik vaatlusvõrk on rajatud äikese ja muude ohtlike ilmastikunähtuste uurimiseks.

Miks tänavune kokkutulek Jõgeval tehakse? Sellega tähistatakse 50. aasta möödumist agrometeoroloogiliste vaatluste algusest Jõgeval ja majandite  ilmavaatlusvõrgu rajamisest kogu Eestis. Kui Karl Põikliku initsiatiivil 1964. aasta septembris agrometeoroloogiajaam Kuusikult Jõgevale koliti, algasid siin põhjalikud põllukultuuridega seotud vaatlused, mitmed uuringud.

Praeguseks on põhiliste põllukultuuride ning mitmete puude, põõsaste arengut ja seisukorda, mulla niiskusrežiimi, talvitumist iseloomustavate näitajate vaatlusread juba 50 aastat pikad. Pikad vaatlusread võimaldavad anda objektiivset hinnangut konkreetsele kasvuaastale ja mingile ilmaolukorrale, Jõgeva agrokliimale.

Lisaks agrometeoroloogilistele vaatlustele kohapeal, hakati Karl Põikliku eestvedamisel rajama ilmavaatluspunkte majanditesse. Mõisteti, et riiklik ilmavaatlusvõrk jäi hõredaks, et saada ülevaadet kogu Eestimaa ilmast. Üksikutes majandites oli juba varem asutatud ilmavaatluspunkte, kuid massiline vaatluspunktide avamine, andmete kogumine ja töötlemine, töö koordineerimine algas 1965. aastast.Tookordses Jõgeva rajoonis avati esimesed vaatluspunktid Adaveres ja Aidus, need töötasid 2010ndate aastate alguseni.

Ilmahuvikeskusel pea 50 vaatlejat

Vaatlusvõrk sündis koostöös ilmateenistuse ja põllumajandusasutuste vahel. Maakondade agro- ja kohakliima uurimise perioodil 1970-1980ndatel aastatel töötas Eestis lisaks riiklikele ilmajaamadele ligi 200 ametkondlikku punkti, Jõgeva maakonnas neist 20-25 punkti. See majandite ilmavaatluspuntide võrk lagunes Eesti taasiseseisvumise järel koos majandite kadumisega.

Allesjäänud vaatlejad koondati Eesti Looduseuurijate Seltsi juurde eraldi sektsioonina. Praegu saadab andmeid Jõgeval asuvasse ilmahuvikeskusesse ligi 50 vaatlejat, Jõgeva maakonnast suviti kümnest vaatluspunktist. Andmed töödeldakse ja neid kasutatakse Eesti Taimekasvatuse Instituudi juures töötava agrometeoroloogi poolt kodulehel olevate agrometeoroloogiliste ülevaadete koostamisel ja mujal. Samuti on andmeid kasutanud loodusteadlased, üliõpilased, õpilased oma uurimistööde koostamisel.

Ilmahuviliste ja äiksevaatlejate kokkutulekule on oodatud nii ilmavaatlejad, ilmaennustajad kui ka kõik teised ilmast huvitatud inimesed.

Tänavu räägivad 18. juulil algusega kell 10.30 Jõgeva põhikoolis peetaval kokkutulekul juba 50 aastat Jõgeval toimunud agrometeoroloogilistest vaatlustest ja ilmahuviliste vaatlusvõrgu tööst Helle Raudsepp  ja siinkirjutaja. Eesti mikrokliima uuringute rahvusvahelisest ulatusest informeerib kuulajaid Peeter Karing. Tornaadodest Jõgeva kandis teeb ülevaate Ain Kallis. Mida tähendab tuulekülm, sellest kõneleb Triin Saue. Automaatilmajaamade kasutamist taimehaiguste prognoosil tutvustab Mati Koppel. Viimasel ajal Eestis väga populaarseks saanud viinamarjakasvatust ja selle sõltuvust ilmast tutvustab Felix Buschman. Pikaajalistest prognoosidest annab ülevaate Helve Meitern. Kuhu jäi tänavu talv teab rääkida Piia Post. Äikesevaatluse metoodikal peatub Jüri Kamenik. Loodusmärkide järgi ilma ennustamisest teeb kokkuvõtte Kairo Kiitsak. Pärast loenguid tuleb ekskursioon Eesti Taimekasvatuse Instituuti. Täpsemat informatsiooni saab aadressil http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2015.htm . Üritusest osavõtuks on vaja registreeruda hiljemalt 12. juuliks  kas telefonidel 7721530, 7766927, ekirjaga jogevakliima@hot.ee; kamenikmeister@gmail.com või eelpool kokkutuleku täpsema info saamise internetiaadressil asuval lehel sõna “registreeru” kaudu.

LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus