Viljandis tegutsev Ugala teater pidas jaanuari alguses oma 96. sünnipäeva ning tähtpäeva puhul anti välja teatri traditsioonilised kolleegipreemiad. Ugala korraldusjuhti, Jõgevalt pärit Heigo Tederit tunnustati suisa kahe preemiaga: “Parim maja töötaja” ja “Südamega tehtud töö”.
Kolleegipreemiaid antakse Ugalas välja majasisese hääletuse põhjal. Lisaks Heigo Tederile pälvisid seekord tunnustuse Tanel Ingi (parim lavastaja), Jaanus Laagriküll (parim kujundaja), Klaudia Tiitsmaa (parim naisnäitleja), Janek Vadi (parim meesnäitleja ja särava sutsu eripreemia), Andres Tabun (särava sutsu eripreemia), Gennadi Gorjajev (parim lavastusala töötaja), Pille Küngas (parim uus tulija) ja Kristjan Suits (UBB ehk Ugala black box’i idee väljamõtleja ja teostaja).
Südamega tehtud töö eest tõstsid kolleegid Heigo Tederit esile juba teist aastat järjest. See on märkimisväärne, sest eelmiste kolleegipreemiate jagamise ajaks oli Heigo Ugalas töötada jõudnud vähem kui pool aastat. Tõsi, kui ta 2014. aasta augustis Rakvere teatrist Ugalasse läks, oli see tema jaoks tegelikult taaskohtumine endise koduteatriga: ta oli seal töötanud ka enne Rakverre minekut.
Teatrihariduse omandas Heigo Teder Viljandi kultuuriakadeemias. Kui kool läbi sai, arvas ta, et ei soovi keskpäraste näitlejate ridu täiendada, ning tuli Jõgevale. Siin leidis ta tööd huvijuhina Jõgeva gümnaasiumis, kus ta kunagi õppinud ja kooliteatris kaasa löönud oli.
“Esimesed organiseerimiskogemused sain oma heade õpetajate Lianne Saage-Vahuri ja Maret Oja käe all,” ütles Heigo Teder.
Jõgevale jäi ta siiski vaid aastaks, siis kutsuti ta Ugalasse trupijuhiks, kes paneb paika mängukava, proovigraafikud jne. Selle töö kõrvalt pakuti talle ka väiksemaid lavarolle.
Teater kuulsamaks
Kolme aasta pärast läksid Heigo ja Ugala teed lahku ning noor teatrimees leidis rakenduse Rakvere teatris. Seal pidi algse plaani kohaselt jätkuma Heigo trupijuhikarjäär, ent tegelikult sai temast hoopis projektijuht. Tema ülesandeks oli luua teatrile n-ö lisaväärtust. Nii hakkasidki Rakvere teatris lisaks tavaetendustele toimuma kohvikukontserdid, näitused, filmiõhtud. Teater hakkas pakkuma esinemisvõimalust väiksematele “nišitruppidele” ja korraldama aktsioone väljaspool teatrit.
“Kõik see teenis tegelikult ju ikka teatri huve,” ütles Heigo Teder. “Kui olla pildil ja kõnetada erinevaid sihtgruppe, siis jõuab rohkem inimesi ka tavaetendustele. Tegelesin nende nn lisaürituste puhul kõigega, alates idee väljamõtlemisest kuni reaalse teostamiseni. Lähteülesanded olid erinevad, ent alati oli oluline välja ujuda, saavutada see, et kõik jääksid rahule ning et teater saaks kuulsamaks ja eelarvesse mõne kopika juurde.”
Heigo tunnistas, et projektijuhina tuli tal ette ka ebaõnnestumisi, ent nendest õppis ta kõige rohkem. Seitsme aasta pikkust Rakvere-perioodi nimetas ta mitte ainult rikkalike ja mitmekülgsete töökogemuste omandamise, vaid ka inimeseks kujunemise ajaks.
“Töö käigus laagerdusid paika väärtushinnangud ja käitumismustrid,” ütles Heigo.
Koos kultuuriakadeemias õppimise ajaga on ta nüüdseks teatrisüsteemi n-ö seestpoolt vaadanud oma viisteist aastat, ent leiab, et peab ikka veel õppima, sest teatris ei lõpe ootamatused kunagi otsa. Ugala, kuhu ta ligemale poolteist aastat tagasi naasis, on praegu väga suurte muutuste faasis.
“Koos uue teatrijuhi Kristiina Alliksaarega tekkis Ugalasse uus meeskond. Oleme enam-vähem üheealised ja soovime ühiselt üles ehitada meie silmis ideaalset teatrit ehk etenduskunstidega tegelevat asutust, mis pakub rõõmu nii tegijatele kui vaatajatele,” ütles Heigo Teder.
Paneb ahhetama
Tema sõnul on Ugala viimase aja suurimaks saavutuseks see, et teatripere suutis teatrmaja renoveerimise ajaks ehitada endale tühja tehasehoonesse ajutise kodu ehk Ugala black box’i (UBB). Teatrirahva enda kätetöö tulemus paneb ahhetama kõik esmakordselt uksest sisse astujad. UBBs on mugav saal, kus on Eesti parima tõusuga 250 kohaline tribüün, mis tagab hea nähtavuse, suurepärane akustika ja võimsad tehnilised vahendid. UBB on üles leidnud kohalik teatripublik ning seda “ilmaimet” tullakse vaatama ka mujalt Eestist.
Möödunud neljapäeval käis Ugala esindus vastu võtmas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti valdkonna aastapreemiat ja selle sai teater just endale nutika ja õdusa ajutise kodu rajamise eest. “Suure kulka” preemiatest veidi varem anti aga kätte kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aasta- ja tunnustuspreemiad. Heigo Teder pälvis ühe tunnustuspreemiatest ning seda Viljandi Ugala kilbiletõstmise eest.
“Mulle tegelikult eriti ei meeldi preemiad. Või õigupoolest meeldivad, siis, kui need antakse teatrile kui tervikule, mitte üksikisikule. Teatris on ju päris palju selliseid “töömesilasi”, kellele teater kogu aeg toetub, aga kellest avalikkus mitte midagi ei tea. Kõik on tähtsad ja tunnustust väärt, alates koristajast ja lõpetades öövalvuriga,” ütles Heigo Teder.
Eraldi kasti
Kristiina Alliksaar, Ugala teatri juht:
Heigo oskab oma puudused voorusteks pöörata. Rohke kohvi ja sigareti tarbimine aitab tal jõuda inimeste ja juttudeni, kelleni/milleni paljud teised ei pääse. Seeläbi saab temast kirgede- ja emotsiooniderohkes teatris justkui ametlik lepitaja, kes kõik osapooled ära kuulab ja lahendusi pakub. Räägitakse, et suitsunurgas pidid üldse sündima parimad ideed. Heigo nopib need sealt kenasti üles ja realiseerib kerge elegantsiga üleriigilist tähelepanu pälvivateks sündmusteks.
Heigol on vähemalt üks oluline roll veel — ta on professionaalne oponeerija. Esmapilgul see alati ehmatab, aga tänu sellele toob ta plaanidesse täiesti uue vaate ja paneb otsuseid hoolsamalt läbi mõtlema, tänu millele saab lahendus parem. Sealjuures ei tohi unustada, et teater on Heigo suur armastus, tal on selles valdkonnas vaatamata noorele eale väga palju kogemusi ja nii jõuabki igasse hetke ka killuke südant. Tõeline südamega tehtud töö! Juhile on selline töötaja kuldaväärt abiline, kui vaid ise oskaks rohkem kuulata ja usaldada.
RIINA MÄGI
