Tuttav, kel suvekodu Emajõe Suursoo lähedal, ütles kord, et nemad viibivad seal peamiselt kevadeti ja sügiseti, sest suvel ei saa sääskede ja parmude pärast väljas peaaegu üldse olla ja majas sees pole ka mõtet konutada. Seega on sügis paras aeg Emajõe Suursoo kaitseala tundmaõppimiseks.
iii
Looduskeskuse hoone Emajõe kaldal asub täpselt samas paigas, kus 14. sajandil oli Tartu piiskopkonna kaitseks rajatud Uus-Kastre linnus. Aegade jooksul vajadus linnuse järele kadus ning hoonele leiti teine rakendus: seal hakati kõrtsi pidama. Seepärast nimetavad kohalikud elanikud seda hoonet praegugi Kantsi kõrtsiks. Paraku sai seegi aeg mööda, kus kõrtsis käidi ja hoonest olid pikka aega järel vaid varemed. Hoone on ka muinsuskaitse all ning jääb Natura 2000 alale.
2004. aastal leidis ajalooliselt oluline paik taas kasutamist: endise Kantsi kõrtsi asemele valmis Emajõe Suursoo maastikukaitseala administratiivhoone. Pärast mitmeid reforme on maja käesoleva aasta maikuust RMK valduses, kus jätkatakse loodushariduse edendamist.
Võimalus tutvustada piirkonna kaitsealasid
RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuse avamisest alates on väljas olnud geoloog Heikki Bauerti näitus “Eesti ja Lõuna-Soome geoloogiline ajalugu ning loodusväärtused”. Huvi väljapaneku vastu on olnud väga suur, ka kõik eestikeelsed trükised näituse kohta on otsas.
Märgalad on kujunenud pikka aega ning nende hoidmine, kaitsmine ja tutvustamine on oluline.
RMK korraldab igal kevadel, sügisel ja talvel üldhariduskoolide õpilastele ja koolieelsetele lasteasutustele kampaania, mille käigus saavad lapsed osa tasuta loodusõppeprogrammidest.
Nii sündis see ka Emajõe Suursoo looduskeskuses, kus sügiskampaania raames oli õpilastel võimalik osaleda kahes programmis — “Maa täis vett“ ja “Emajõgi kui elupaik”.
Ühes programmis pöörati rohkem tähelepanu Emajõe elustikule, jõe olemusele, teises märgalale. Õppeprogrammides osalejad täitsid ka õpitu kinnitamiseks töölehti. Huvilisi tuli kohale üle Eesti.
RMK teabepunkt töötas 15. maist 15. septembrini iga päev kella 10 – 18, sügistalvisel perioodil on looduskeskus argipäeviti lahti kella 11– 16.
Kui ka sügistalvisel ajal suured rühmad loodusõppe vastu huvi tunnevad, siis tulevad neile vajadusel ka nädalavahetustel appi kohalikud töötajad. “Tahaksime jääda meeldivaks looduse tundma õppimise paigaks, kuhu ikka tagasi tahetakse tulla,” kinnitas RMK külastuskorralduse spetsialist Eerika Purgel.
“Meie jaoks on oluline pakkuda külastajatele võimalust loodust tundma õppida ja anda looduskeskusest infot looduses liikumise võimaluste kohta, eelkõige piirkonna kaitsealade kohta, millest suuremad on Endla looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala ning Emajõe Suursoo kaitseala.”
Üritused ja konkursid
Just äsja lõppes fotokonkurss “Elamusi Emajõel”, mille tulemused selguvad 9. novembril. 15 paremat tööd pannakse looduskeskusse vaatamiseks välja.
Tuleval aastal tahab RMK alustada märgalade tutvustamise programmiga. See algab Endlast ja kõigepealt tutvustatakse allikaid. Piirkonnas on kolm suurt märgala ja nende vetevool saab alguse Endla looduskaitseala piirimailt. See asjaolu loob otsese seose nende kaitsealade vahel.
Veel plaanitakse korraldada järgmisel aastal Emajõe elustiku tundmaõppimiseks üritus, kus õpitakse tundma vee äärseid putukaid ja vee taimestikku.
Jaanuaris algab RMK talvekampaania, mis on koolidele tasuta. Jätkuvad programmid “Emajõgi kui elupaik“ ja “Maa täis vett“ ning lisaks plaanitakse valmis saada ka es jälgede tundmaõppimise programmiga. Jäljed on ju talvel lume peal väga hästi näha.
Eerika Purgel ootab kõikidelt õpetajatelt tagasisidet, eelkõige just töölehtede kohta, sest teda huvitab õpetajate nägemus, mis peaks õpilastele jagataval töölehel kirjas olema. “Töölehed peaksid kinnistama koolis omandatut,” lisas Purgel.
Programmide läbiviimisel tulevad kasuks ka eelnevad praktilised kogemused looduses liikumisel. Looduskeskuse töötaja Liina Karrofeldt ja RMK loodusvaht Viljar Purgel jagavad meelsasti oma kogemusi ja teadmisi paikkonna ajaloo- ja loodusväärtustest. Looduskeskuse tööd juhendab RMK külastuskorralduse spetsialist Eerika Purgel, kes on looduse kaitsmisega tegelenud juba kümme aastat.
Kevadeti ja sügiseti käivad Emajõe Suursoo looduskeskusega tutvumas põhiliselt
kooliõpilased, suvel ja sügis-talvisel perioodil täiskasvanud ning pered.
Keskus pole kaugel Jõgevalt, Tartust ega ka mujalt Lõuna-Eestist tulles.
Matkarada kutsub
Looduskeskuse juurest saab alguse kolme kilomeetri pikkune õpperada. Rada kulgeb mööda jõeäärset lammi, tarnamättalisel madalsool (vana heinamaa) ning sookaasikus, tulles osaliselt vana taliteed pidi jälle Emajõe äärde tagasi.
Aega raja läbimiseks võib matkajal kuluda umbes tund. Õpperaja äärde jäävad ka lõkkekohad, kuid tuleb arvestada, et puud tuleb selleks ise kaasa tuua. Elusat puud ei tohi vigastada. Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistatuid puid on raja ääres mitmeid.
Matkajal tasub meeles pidada, et koer tohib kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi loodusest ise ka ära viima.
Matakaraja ääres toimetavad ka koprad, metssead tuhnivad osad rajalõigud aeg-ajalt üles. Vaikselt liikuja võib siin kohata mitmeid linnuliike (sinikaelpart, kajakalised jt). Raja ääres on infotahvlid, mis tutvustavad Emajõe äärset loodust, kuid annavad ka mitmes keeles juhiseid liikumiseks, sest rada on kohati libe ning mõnel aastaajal ka üle ujutatud.
Emajõe Suursoo kaitseala
*1981.aastal võeti Eestis looduskaitse alla 30 soostikku, sealhulgas Emajõe Suursoo. Selle kaitseala peamised eesmärgid on Emajõe delta soostiku, sealsete haruldaste koosluste ja liikide säilitamine, kaitsmine ning uurimine.
*Emajõe Suursoo kaitsealal on olulised erinevad sootüübid (eelkõige madalsood), soosaared, roostikud, jõed ja järved ning metsamassiivid.
*Emajõe Suursoo kaitseala on arvatud Ramsari alade nimekirja koos Peipsi järves asuva Piirissaarega.
*Emajõe Suursoo ja Piirissaare kaitsealad kuuluvad alates 2004.aastast Natura 2000 alade hulka. Samuti on nad rahvusvahelise tähtsusega linnualad (
*Emajõe Suursoo kaitsealal on leitud üle 300 taimeliigi. Neist 13 on kaitsealused. Soodes ja jõekallastel kasvavad näiteks, sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur.
*Kuigi jõhvikaid leidub pea igas siirdesoos, siis Eesti kõige suuremad jõhvikavarud on Emajõe Suursoos.
*Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki. Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri.
*Kaitsealal on kokku kaheksa järve. Peipsiga on neist ühenduses Koosa, Kalli, Leego, Soitsjärv, Võngjärv ja Ahijärv. Madalad tumedaveelised järved on paljude Peipsi kalade kudemispaigaks ja noorkalade kasvukohaks.
*Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki. Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas.
*Emajõe Suursoo sood ja järved on olulised lindude pesitus- ja peatuspaigad. Liigirikkust ja maastikulist mitmekesisust lisavad soosaared, millest paljud on kaetud metsaga. Nendes kasvavad põlispuud on suurepärased elupaigad paljudele liikidele, sh suurematele lindudele, näiteks merikotkale.
iii
HELVE LAASIK
