Elujutud haiglapalatis

 Vilde Teatris sai novembris lavaküpseks uus näidend “Minejad”, autor ja lavastaja Janno Puusepp.


Tegelikult oleks loo kohta täpsem öelda palatiküps, sest tegevus toimub onkoloogiahaiglas.

Lugu, mis end publiku ees lahti rullib, pole siiski ülemäära  kurb, vähemalt mitte pessimistlikum-realistlikum mõnd muud eluvaldkonda kajastavast näidendist. Publik saab sageli muiata, isegi naerda.

Kolm vähihaiget meest, keda  kehastavad ka meie maakonna teatrisõpradele üsna tuntud Rein Annuk ja Matti Linno ning  Andrus Novoseltsev, saadavad haiglas oma üksluiseid päevi õhtusse nii, nagu kellelegi iseloomulik ja harjumuspärane. Omavahel juttu ajades avanevad siit-sealt meeste elulood – vastavalt nende iseloomu avatusele.

Kolm elatud elu

Lugeja (Rein Annuk) on olnud ametilt kirjanduse õpetaja ja nüüdki on tema armsaimateks ajaviitjateks ning küllap ka lohutajateks raamatud  – “Naksitrallidest” tõsimeelse  klassikani ning “Sipsikust” luulekogudeni. Naine on taevateedele läinud enne teda, lapsi pole. Seega pole kedagi oodata ega ilmselt ka kellegi pärast muretseda peale iseenda. Seda viimast ta aga väldib, vähemalt ei näita saatusekaaslastele välja.

Kruvija (Matti Linno) on tõsimeelne eesti mees, olnud omal ajal tubli töörügaja. Ehk liigagi tubli ja tõsine, sest juba üsna küpses eas on naine ta maha jätnud ja sellega mehe kibestumust veelgi süvendanud. Kruvijat, nagu hüüdnimigi vihjab, huvitab eelkõige tehnika. Üks hellem koht on siiski ka temal. Ta oskab ja armastab laulda ning esineb korra palatikaaslastelegi. Kruvija on veendunud, et  kui surma vastu otsustavalt võidelda, siis see ei tule, kuid tegelikult kardab ta seda siinse maja sagedat külalist väga. Ja ootab päevast päeva külla tütart, kes selleks väga harva aega leiab ja isa viimseteks hetkedekski paraku kohale ei jõua.

Nautija (Andrus Novoseltsev) on elu jooksul suure hoo ja hoolega elukaaslasi vahetanud, korduvalt abiellunud-lahutanud ning pole sageli paljuks pidanud  ka mitmele tüdrukule korraga külge lüüa: kiusatusest lahtisaamiseks tuleb sellele  järele anda! Nüüd, haiglaelanikuna, on ta justkui pereinimene ja ei ole ka, on justkui isa – ja nii väga siiski ei ole, sest on korduvalt peresid vahetanud.

Paneb mõtlema

Näidendi ainsal naisnäitlejal  Tiina Tasal on kanda omapärane ja keeruline mitmikroll, millega ta lausa kadestamisväärselt meisterlikult toime tuleb. Ta kehastab nii palatiõde, Nautija pruute mehe meenutustes kui Kruvija tütart, kusjuures kõik need osad on sõnatud, edasiantavad  vaid miimika abil.

“Teame ju kõik, et elu on lõplik, aga elame ja ei mõtle sellele pidevalt. Ja siis on ta äkki nii lähedal, see hetk. Me kõik kardame seda, igaüks omal moel. /…/ Janno Puusepa “Minejad” paneb mõtlema. Minu. Sinu. Igaühe. Igal juhul. Ja seda temale omasel huumorisegusel moel,” kirjutab Tiina Tasa lavaloo kavas, kus kõik osalised end lühidalt tutvustavad.

Samas kirjutab autor ja lavastaja Janno Puusepp, et lood ja emotsioonid on ta kogunud otse elust ehk haiglatest, kus on pidanud sageli viibima. Ta tunnistab ka, et üks osadest oli kirjutatud staažikale vildekale Peeter Novoseltsevile, kes kahjuks  2015. aasta alguses meie seast lahkus. Õnneks võttis tema vend Andrus, kes ka aastate eest Vilde Teatris kaasa on teinud, rolli enda kanda.

“ “Minejad” on minu jaoks ka tulijad. On tulnud uued inimesed minu ellu, uued suhted, uus rütm,” tunnistab samas sisukas trükises Andrus Novoseltsev, märkides, et püüab vennale kirjutatud rolli täita, kuigi ei suuda Peetrit asendada.

Janno Puusepp on tänulik kõigile, kes näidendit publiku ette tuua aitasid, eriti aga Anne-Mai Tevahile, kes spetsiaalselt tüki jaoks luuletused kirjutas ning ka lavastamisel nõu ja jõuga toeks oli, ja Ain Saviaugule, kes aeg-ajalt proovi kaemas käis ja head nõu andis.

“Minejaid” mängitakse alanud aastal Tartus Staadioni 42 (kunagises psühhiaatriahaigla majas) ja sellega on plaanis ka väljaspool Tartut külalisetendusi anda.

Minejad

* Autor ja lavastaja Janno Puusepp

* Mängivad Rein Annuk, Matti Linno, Andrus Novoseltsev, Tiina Tasa

* Luuletused: Anne-Mai Tevahi

* Laulud: Annika Oselin ja Arne Oit

* Fotod: Tiina Tasa

* Plakat: Kaspar Mikko

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus