Ehe vanausuliste tare Peipsi ääres annab saunavõimaluste poolest väiksemale spaale silmad ette

Tänavusel Peipsi toidusuveniiri konkursil leidsid äramärkimist Varnja küla ettevõtte Mesi Tare keedusuhkur ja vobla purgis. See on üpris tähelepanuväärne saavutus, arvestades, et Mesi Tare on rohkem majutusele keskendunud ettevõte.


Mesi Tare Kodumaja – EHE ökoturismi- ja kvaliteedimärgiga tunnustatud privaatne öömaja – on majutusasutus Peipsiäärses Varnja vanausuliste külas. Külaliste majutamiseks on tõepoolest ehtne vanausuliste elumaja.

Marko Mesi ja Herling Jürimäe, mõlemad endised politsei- ja piirivalveameti töötajad, ostsid selle algul endale elamiseks, kavatsedes teha pisikese kodumajutuse, mõtlesid siis ümber ja ostsid endale elamiseks veel teise maja Varnjasse, paar maja edasi. Varnjasse sellepärast, et Marko on aastaid kohalikus kordonis töötanud. Ümbrus ja kogukond kasvasid selle ajaga sedavõrd südame külge, et oma ettevõtet ja kodu sättides polnud soovi Varnjast enam kuhugi minna. Ettevõtmise tüübiks kujunes nüüd puhkemaja, aga nimesse jäi kodumaja sisse ikka. Just selle tunde pärast, millega maja algul osteti, ja mida omakorda külastajatele pakkuda soovitakse. Kogu ettevõtmise nimi on ju sisuliselt sõnamäng – Mesi Tare Kodumaja.

Peipsiääre vanausuliste elu käis pea kõik ühe katuse all. Eraldi oli ainult saunahoone. Esiteks kindlasti tuleohutuse kaalutlustel ja ka usulistel põhjustel. Elumaja jagunes kaheks pooleks, neist “soe” pool jäi alati lõunapoole. Seal oli tavaliselt kaks tuba ja köök.

Peaaegu selline on Mesi Tare kodumaja siiani. Pererahvas alustas loomulikult remondist. Ajaloolises soojas pooles on seinad tehtud puhtaks ja krohvitud ning põrandatelt värv maha võetud. Seinu sirgeks ajama või midagi muud seesugust ette võtma ei hakatud. Nii on ruumides säilinud päris ehtne vanausuliste maja õhustik. Köögis on siiani ämber veega ja silmapesukauss, sest just nii on see alati olnud. “Olime esimese suve tegutsenud ja sügisel saime tunnustatud märgisega “Ehe”,” rääkis perenaine Herling Jürimäe. “Kõik on kas taaskasutatud või vähemalt traditsioonilised ehitusmaterjalid, mingit kipsplaati me siia sisse tooma loomulikult ei hakanud. Kõik majutusasutustele seatud nõuded on ka täidetud. Voolav vesi, kaevust on ka olemas. Aga seda ei ole toodud sisse kööki, sest vanasti see nii ei olnud.”

Küll on põhjalikult ümber ehitatud “dvor” – omaaegse vanausuliste majapidamise nn külm pool, kus algselt paiknesid ait, laut ja paadikuur. “Sellega pidime midagi ikkagi ette võtma, sest taladevahelt rippusid veel alla heina ja põhutuustid ning seal oli muldpõrand,” rääkis perenaine.

Katusealune on nüüd soojustatud ja seinu katab laudis. Mis küll vanausuliste traditsioonist erineb – siseõue, lauda asemele on ehitatud saun. Suurem osa katusealusest on saanud endale uue otstarbe, sellest on saanud koosviibimisteruum, mis mahutab umbes 15 külalist.

Vanasti teised korrused üldiselt välja ehitatud ei olnud. Aga nüüd on ka see väljaehitatud, nii mahutab külalistemaja rohkem ööbijaid. Voodikohti on kümnele ja lisavooditega on võimalik magama sättida kogu 15 liikmeline peoliste seltskond.

Mesi Tare tegeleb ka külaliste toitlustamisega ja on seetõttu ühinenud ka Peipsi toidu võrgustikuga. Osaletakse Peipsi toidu ja Sibulatee üritustel nagu puhvetite päevadel ja Peipsi toidu peol Alatskivil. Mesi Tare on ka Varnja kalalaada ja Varnja saunafestivali eestvedaja.

Ettevõte ei määratle ennast siiski toitlustajana, kuigi külalistele süüa loomulikult pakutakse. “Püüame valmistada kohalikku toitu ja enamasti seda ikka küsitakse ka. Loomulikult on aukohal Peipsi kala, ka sibul ja metsaannid. Aga et külalistel oleks midagi kaasa ka osta, oleme teinud nn toidusuveniire. Müüme neid oma külalistele ja Vobla purgis on müügil ka Voronja galeriis,” räägib Herling ettevõtte toitlustamispoolest. Et peremees käib kalal ja öömaja pakutakse sageli kalastajatele, on vaieldamatult kõige uhkem suveniir selles valikus Mesi Tare vobla purgis. See näeb nii hea välja, et on olnud külalisi, kes selle kaasa ostnud ja väidavad, et vobla saab hoopis kaunistama kaminasimsi.

Magusa poolest teevad ja pakuvad nad Peipsi keedusuhkrut. See osales samuti toidusuveniiri konkursil. Ja veel on Mesi Tare üks Ivani tee tootjatest. Fermenteeritud põdrakanepi tee on viimasel ajal taas väga populaarseks saanud ja nüüd ka eestlaste hulgas tuntust saavutamas. Tegemist on mahedamaitselise joogiga, mis meenutab musta teed.

Lisaks majutusele ja toitlustusele pakutakse Mesi Tares ka mitmesugust meelelahutust. Nii väikese koha kohta on saunavalik üllatavalt suur. Soome ja suitsusauna kõrval veel kümblustünn ja paatsaun järvel. Seega pole ime, et Mesi Tare Varnja saunafestivali eestvedaja on. Peale nende enda umbes seitsme sauna ‒ nad oskavad kiiresti ja käepärastest vahenditest saunu juurdegi kombineerida, on tehtud nii kile- kui telksauna ‒ osales veel Voronja galerii saun ja mõned kohalikud külasaunad olid samuti huviliste päralt. Talvel korraldati telksauna järvel, sai telgis saunas käia ja pärast jääaugus. See sobib väga hästi elamusturismi võimaluste hulka, mida Mesi Tare püüab pakkuda. Kokku osaleb neil üritustel tavaliselt kuni 12 sauna, mida viimasel saunaFEST-il külastas umbes 80 inimest.

Peipsi järvele saadab Mesi Tare oma külalisi väga mitmel moel. Loomulikult paadiga või paatsaunaga. Talvel saab teha tõukekelguretki, kas korraldatud retkena ehk omal käel, tõukekelku rentides. Asutusel on ka niisugused kohalikud liikumisvahendid nagu karakatitsad. “Nii talvisteks safariretkedeks järvel, kui kalameestele, kes jää pealt kala tahavad püüda. Viime nad järvele ja toome tagasi. Kui soovi, viime lõunasöögi ka järvele,” ütleb Herling.

“Matkauiske meil pole, need on selline moodne asi. Me oleme rohkem traditsioonilised – isegi tõukekelgud on meil vanad. Oleme neid tasapisi kogunud, mõned olid ka majale “kaasavaraks”,” põhjendab perenaine sellist transpordivahendite valikut.

Mesi Tare jaoks on kaks kiiremat aega, loomulikult suvi, kui rahvas liigub, on puhkused ja inimesed suvitavad. Aga talv on ka tegelikult päris tihe. Siis käivad kalamehed. Vahepealne aeg kulub pererahval järgmise hooaja ettevalmistamiseks ja teiste turismiettevõtjatega koostöö sättimiseks, sest nagu paljudes teisteski valdkondades, ei saa ka elamusturismi pakkudes üksinda hakkama.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus