Vooremaa esimene aasta 23.-27. mai 1989

Küllap võiksid liiduvabariigid saada kiiremini majanduslikult ja poliitiliselt suveräänseiks, kui nad toetaksid üksteist võitluses Moskva keskvõimu ja bürokraatia vastu.

Eriti vajalik on selliste liiduvabariikide koostöö, mis naabruses. Sarnase ajaloo, inimeste mõttelaadi ja eesmärkidega Eestil, Lätil ja Leedul on juba kaugest minevikust palju ühist. On ju Baltimaad tundnud paljusid vallutajaid. 1940. aastal aheldati nad suurriikide salakokkuleppe tulemusena Stalini impeeriumi külge. Siitpeale hakkas nende vabadus järjest ahenema. Nüüd on tarvis ühendada jõud selle taassünniks.

13. ja 14. mail olid Eesti, Läti ja Leedu perestroikameelsete liikumiste esindajad koos Tallinna uues poliitharidusmajas Balti Assambleel. Vaeti, mida teha, et Baltikumis ei õnnestuks enam kunagi võimule upitada vaenulikult-pugejalikult mõtlevaid marionette.

Rajooninõukogu täitevkomitees oli arutlusel kevad-suvine kaubanduslik teenindamine. Põhiprobleemiks  rajooni varustamine karastusjookide, maitserohelise, köögi- ja puuviljaga. Viimaseid ei jätku isegi lasteasutustele ja haiglatele.

Varumiskontoril puuduvad laod puu- ja köögivilja säilitamiseks. Kokkuostuhinnad ei stimuleeri majandeid aiasaadusi kasvatama.

Istungil võeti vastu otsus. Samades küsimustes on ennegi otsuseid vastu võetud. Kui seekordne suudetakse põhipunktides täita, läheb rajooni rahva elu küll kergemaks. 

Aprilli lõpupäevil mõõtsid oma oskusi meie rajooni lüpsjad. Neanurme suurfarmis selgusid parimad platsilüpsis: Milvi Tiku ja Malle Kirmi Lilleverest ning Marge Peets Laiuselt. Kannulüpsi võistlusel “Kevade” kolhoosi Tiidu farmis tulid esikolmikusse Ülle Dimitrijeva Sadalast, Mare Lapp Maarjast ja Anne Soolepp Endlast.

Kaarepere metsakatsejaama külastas grupp  Norra kaubandusfirma “Pure-Pak” esindajaid. Firma on üle maailma kuulus pakkeautomaatide tootja ja ülesseadja. Kõne all oli Kaarepere metsakatsejaama toodang.

Rajooninõukogu täitevkomitee korraldas TRÜ Kääriku õppe- ja spordibaasis oma aktiivile kolmepäevased mõttetalgud IME käivitamiseks meie rajoonis. Osales üle 60 majandus- ja sotsiaalsfääri juhi, spetsialisti ning töötaja.

Äksi kiriku pastoraadihoone ees avati eesti ajakirjanduse ühe rajaja, silmapaistva keele- ja kirjamehe Otto Wilhelm Masingu mälestuskivi.

Katte hiidrahnult eemaldas eesti ajakirjanduse mentor, publitsist, õpetaja ja teadlane professon Juhan Peegel koos oma õpilase ja kolleegi Tiit Matsulevitšiga. Ühtlasi tähistati ka Juhan Peegli 70. sünnipäeva.

Ülevaate koostas Herbert Sööde

blog comments powered by Disqus