Võidupreemiad läksid Võrru ja Tartusse

Jõgeval möödunud nädalavahetusel II Eesti naistetantsu festivali raames peetud naisrühmade üleriigilisel võistutantsimisel läksid jagamisele nii esimene, teine kui ka kolmas koht. Esikoha poolitasid omavahel Võru naisrühm Viire ja Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli neiduderühm. Laiuse naisrühm Meie Mari teenis välja kolmanda auhinna, publikupreemia ja eripreemia päeva parima tantsu eest.

Naisrühmade IX võistutantsimisel osales kakskümmend kollektiivi kaheksast maakonnast. Kõige arvukamalt olid esindatud Harju- ja Tartumaa. Esimeses voorus esitati kohustuslik tants, milleks oli Ülle Feršeli “Kannelnaine”, teises voorus vabalt valitud tants.

Kahe vooru punktide põhjal pidi selgitatama välja kümme paremat, kes pääsevad kolmandasse vooru. Kui selgus, et kümnendale ja üheteistkümnendale kohale platseerunud rühmad olid kogunud võrdse arvu punkte, otsustas žürii lastagi kolmandasse vooru üksteist rühma. Nende hulgas olid ka mõlemad võistutantsimisel osalenud Jõgevamaa rühmad — Põltsamaa Uhka ja Laiuse Meie Mari.

Kõige vägevama aplausi teenisidki kolmandas voorus välja Laiuse tantsunaised, kes kehastasid Ülle Feršeli tantsus “Viru memmed” suure lustiga jutumaiaid külamoore. Asjaolu, et tantsiti, lillelised rätikud peas, andis põhjust Laiuse tantsijale Raine Lindepuule tabavalt öelda: nad läinud võistutantsimisele mitte mütsiga, vaid rätiga lööma.

“Selles tantsus olid karakterid väga hästi välja mängitud,” ütles žürii esimees Ülo Luht. “Tantsijad balansseerisid hea maitse piiril, ent ei ületanud seda kordagi. Tänu sellele ei muutunud etteaste labaseks ega veiderdavaks.”

Arengulainel

Ülle Feršel, kes samuti võistutantsimise žüriisse kuulus,  kiitis aga Meie Mari naisi selle eest, et nad läbi aastate järjekindlal arengulainel on püsinud. Tõsi, Laiuse naised ise kahtlesid kaua aega, kas osaleda võistutantsimisel või mitte, sest osa rühma koosseisust oli hiljaaegu vahetunud, kolm tantsijat aga kas äsja lapsega maha saanud või peatselt saamas.

“Praegu on kahe suure tantsupeo vaheline aeg ja just sellele ajale vastavas eas naistantsijad lapsesaamise tavaliselt planeerivadki,” ütles Meie Mari juhendaja Virve Muser. “Tänu sellele, et üks noor ema tillukese tita kõrvalt proovidesse tulema nõustus ja meil mõned rühmast lahkunud tantsijad tagasi kutsuda õnnestus, julgesime ikka välja tulla.”

Julgus sai tasutud kolmanda koha ja 150-eurose preemiaga.

Kõhklusi oli enne võistutantsimist ka Põltsamaa naisrühmal Uhka: neilgi on koosseis mõnevõrra uuenenud ning lisaks sellele tantsivad nad ka esimest aastat uue noore juhendaja Piret Pruusi käe all.

“Meil on väga hea meel, et Piret nõustus meid juhendama ning et me võistutantsimisele tulla otsustasime: kolmandasse vooru jõudmine oli meie jaoks juba iseenesest suur võit,” ütles Uhka tantsija Katrin Koitla, lisades naljatamisi, et olude sunnil pidi juhendaja ise kaasa tantsima ega saa nüüd tantsijatega nende eksimuste pärast pahandada.

Nooruslik särts ja küps naiselikkus

Kahe võrdse võitjarühma kohta ütlesid žüriiliikmed, et Tartu ülikooli rahvakunstiansambli neiud paistsid silma noorusliku särtsu, Võru Viire tantsijad küpse naiselikkuse ja kogemustega. Ülikooli neidude trumbiks oli hästi esitatud kohustuslik tants, Viire trumbiks teises voorus esitatud Virve Kurbeli “Meil aiaäärne tänavas”.

“See oli üks tänase võistluspäeva emotsionaalseid tipphetki,” ütles žürii liige Maie Orav.

Kui võistutantsimise tulemused teatavaks olid tehtud, märkis naistetantsu festivali peakorraldaja, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter, et kaks võitjat peavad nüüd omavahel “läbi kaklema”, kumb kahe aasta pärast toimuva kümnenda võistutantsimise ja kolmanda naistetantsu festivali korraldab. Et Viire korraldada oli ka eelmine võistutantsimine, korraldas rühma juhendaja Maire Udras sealsamas laval kiire “rahvaküsitluse”, paludes käe tõsta kõigil neil, kes kahe aasta pärast “vahelduseks” Tartus kokku saada tahavad. Käsi tõusis nii palju, et vähemasti Maire Udras pidas asja otsustatuks.

“Ega meil võistutantsimise korraldamise vastu tegelikult midagi olegi,” kinnitas Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli neiduderühma juhendaja Kärt Vuks. “Iseasi, kas me siinsega võrdväärset kahepäevast festivali teha suudame. Rahvakunstiansamblit juhib tegus MTÜ, mille juhatusega tuleb selles asjas kõigepealt nõu pidada.”

Läks siis kellelgi võistutantsimisel, kuidas läks, morne ja õnnetuid nägusid Jõgeva kultuurikeskuses üleeile näha polnud, sest võitjatena tundsid end tegelikult kõik.

“Võistutantsimine paneb su proovile ja näitab, kas su närv peab pingeolukorras vastu või ei pea,” ütles Viire tantsija Monika Jõemägi. “Võistutantsimine motiveerib tantsijat ja sunnib end kokku võtma,” lisas Uhka tantsija Loreida Küppas. Virve Museri sõnul tuleb võistutantsimistel hästi esile, kui rikas on tegelikult eesti naistetantsu repertuaar.

“Võistutantsimine on osa naistetantsu kultuurist,” ütles žüriis kaasa teinud Agne Kurrikoff-Herman. “Võistutantsimisel nauditakse mitte ainult tulemust, vaid ka protsessi. Nii on see eriti siin, Jõgeval, eesti naistetantsu tõelises kantsis.”

Tõepoolest: Jõgeva näitas end, nagu mulluse naiste tantsupeo ajalgi, tõeliselt külalislahke naistetantsu pealinnana. Folklooriselts Jõgevahe Pere oli Airi Rütteri eestvedamisel ning teisi maakonna tantsurühmi ja muid abilisi kaasates ära teinud tohutu töö, et Eesti eri paigust kokku sõitnud tantsijad end siin kahe päeva jooksul hästi tunneksid ning et Jõgevamaa neile tuttavamaks saaks. Lõpetamisel külaliste poolt välja öeldud ülivõrdes tänu- ja tunnustussõnad polnud niisama pillatud, vaid sajaprotsendiliselt välja teenitud. 

IX üleriigilise naisrühmade võistutantsimise paremad

I koht — Võru naisrühm Viire ja Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli neidude rühm

II koht — Keila naisrühm Koidula ja ansambli Kullaketrajad II koosseis

III koht — Laiuse naisrühm Meie Mari ja Kunda Kõkutajad

Publikupreemia — Laiuse naisrühm Meie Mari ja TÜ rahvakunstiansambli neidude rühm

Eripreemia parima kohustusliku tantsu eest — TÜ rahvakunstiansambli neidude rühm

Eripreemia päeva parima tantsu eest — Laiuse Meie Mari (Ülle Feršeli tants „Viru memmed)

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus