Viiratsisse lähevad Virgo ja Priit

Ühtekokku oli Palamusel võistlemas 29 etlejat, neist 16 põhikooli- ja 13 gümnaasiumiealist. Küllap koostas mõttes esinejate pingerida iga vaataja, kohustus seda teha oli aga viiel ?üriisse kuulunud inimesel: Vanemuise näitlejannal Liis Benderil, Palamuse rahvamaja juhatajal Tiina Tegelmannil, Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi pedagoogil Aili Kalavusel, Tabivere Gümnaasiumi õpetajal Rein Jõeveerul ja Palamuse Gümnaasiumi abituriendil Rein Karul. Väga suuri vaidlusi nende vahel seekord ei tekkinud, eriti kahe parima väljaselgitamisel. Natuke rohkem kulus aega enam-vähem võrdsete tegijate hulgas eripreemia saajate välja valimisele.

Noorema, V-IX klasside vanuserühmas võitjaks tunnistati, nagu öeldud, Jõgeva Gümnaasiumi poiss Virgo Ernits, kes esitas Priit Aimla luuletuse “Öine muhk” ja Jüri Tuuliku proosapala “Ühepäevaliblikas”. Eripreemia vääriliseks peeti Virgo koolikaaslasi Karl Sakritsat ja Joonas Paasi ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilast Anne Sammelit.

Vaikuse võim
Vanemas vanuserühma võistlejatest pani end Andrus Rootsmäe pealkirjatut proosapala ja Gustav Suitsu luuletust “Kerkokell” lugedes kõige rohkem kuulama Jõgeva Gümnaasiumi abiturient Priit Põdra. Eriti “Kerkokella” puhul tuli välja, et tugeva läbitunnetatuse korral piisab sügava sisu edasi andmiseks väga nappidest välistest vahenditest. Isegi hääletugevuse oli Priit n-ö maha keeranud, mispeale publik, nii imelik kui see ka pole, nahistama hakkamise asemel just hiirvaikseks taltus.

Eripreemiad läksid Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpilasele Liis Haagenile, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilasele Daisi Hansingule ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilasele Timmu Õunapile. Kaks parimat, Virgo ja Priit said aga lisaks auhinnaraamatule õiguse esindada Jõgevamaad 20. ja 21. veebruaril Viljandimaal Viiratsis toimuval üleriigilisel etluskonkursil. Et mõlemad võidud ja lisaks veel paar eripreemiat Jõgeva Gümnaasiumi läksid, polnud muidugi ime: seal on taga kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahuri järjepidev ja asjatundlik töö.

Lavaaja väärtus
“Mina sain noorte esinemisest nii suure elamuse, et mul jätkub mõttetööd õhtul koduski,” ütles etlejaid hinnanud näitlejatar Liis Bender. “Eriti vanema vanuserühma puhul oli tunda, et esinejate individuaalsus tuli välja ning et tekstid, mille nad esitamiseks valinud olid, puudutasid probleeme, mille pärast nad ise südant valutavad. Iseasi, et mõnel esinejal olid luule- ja proosapala meeleolult liiga sarnased valitud: parem oleks, kui nende vahel väike kontrast tekiks.”

Sagedasematest vigadest tõi Liis Bender esile selle, et paljudel noorematel etlejatel olid silmad esinedes kinni kusagil saali tagaseinas, nii dialoogi publikuga ei tekkinud. Teine probleem oli lavaaja hindamine.

“Laval on aeg teise väärtusega kui reaalses elus: siin peab iga hetk olema mõttega täidetud. Kui aga esinejal endal vahepeal mõttelõng käest kaob, kaob see paratamatult ka kuulajal ning siis on juba raske uuesti järje peale saada ja pinget üles kruvida,” ütles Liis Bender.

Tema sõnul on kiiduväärt aga juba seegi, kui noored üldse etlemisega tegelevad ja eriti veel luulet loevad. Loodetavasti jätkub tahtmist sõnakunsti alal jätkata ka neil, kes seekord auhinnatute hulka ei sattunud.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus