Kuni kümneaastastele poistele polnud see esimene hokivõistlus, küll aga emadele, rääkimata vanaemast, kes sai kohustuse väravat kaitsta. Isadele paistis uisutamine veidi paremini istuvat, kuid ega enamik nendestki polnud hokikeppi juba kaua aega käes hoidnud. Poiste treenerite Kaido Poomi ja Hando Kolli mõttest korraldada selline veidi tavatu võistlus võtsid lapsed ja nende vanemad kohe tuld ja eelmisel pühapäeval oldigi platsis. Sõprusvõistluse jaoks jõuti tosina hokipoisi vastu kokku klopsida ka paras vastasmeeskond: kolm ema, vanaema ja seitse isa. Enne võistluse avavilet läks veidi aega jääoludega tutvumiseks ja mõnel vanemal ka kukkumiseks, kuid väikese viivituse järel hakkas võistlus pihta ja vaatajate ergutushüüete saatel ka väravaid tulema. Lõpptulemusena jõudis kummassegi väravasse neli palli (litreid nendel mängudel ei löödud) ja sõbralik viik oligi käes ning mõlemad pooled rahul.
“Eks poisid ja nende väravavaht Matthias ole hokis meist kogenenumad, minule oli see elus alles esimene mäng. Kui lapselaps Kevin käis koos teiste poistega sügisel Tartus tehisjääl trenni tegemas, tuletasin ka mina uisutamist meelde. Siiski, kunagi ammu olen ka kiiruisutamist teinud,” mainis vanaemast väravavaht Marje Tamm pärast võistlusi ja lisas, et sedapuhku paelus teda poiste innukale mängule kaasaelamine siiski rohkem kui isade-emade värava kaitsmine.
Kaido Poomi arvates taolist laste ja nende vanemate vahelist võistlust tänavu enam ei tule, kuid veebruari lõpus loodetakse saada kokku neli-viis noortevõistkonda ja korraldada Jõgeval nendevaheline hokiturniir. Spordiklubi Pedja noorimad hokipoisid on jõudnud käia juba sõpruskohtumistel Tartus, Tallinnas ja Valmieras, kuid õige palju treeninguid ja võistlusi ootab neil alles ees.
ARDI KIVIMETS
