Kulinaarias tähendab assortii ühe roana serveeritavat valikut sama liiki toiduaineid. Tuntud on näiteks kala-, liha- või šokolaadiassortii. Jõgeva linnaraamatukogu teise korruse lugemissaali sisse astujatele pakutakse hoopis akvarelliassortiid. Kõhtu see ei täida, aga hinge toidab küll.
Jõgeva akvarelligalerii Kala omaniku Gennadi Lapini kureeritud näitus „Rahvusvaheline akvarelliassortii“ avati mai lõpus linnaraamatukogu traditsioonilise ööprogrammi ajal ja vaadata saab seda 28. juunini. Nagu Jõgeva akvarellist Eike Salu tabavalt märkis, on tegemist n-ö viimsepäevaprojektiga: näitus tõmbab joone alla galerii Kala selles majas toimunud pikale näituste reale. Juuli alguses suleb nimelt linnaraamatukogu Laia tänava hoones oma uksed ja kolib Rohu tänava uude hoonesse põhikoolile naabriks.
Lapin on linnaraamatukoguga näituste korraldamisel koostööd teinud juba kuusteist aastat ning iga aasta sisse on mahtunud kaugelt rohkem kui üks näitus. Autorite ring pole piirdunud Jõgeva ega isegi mitte Eesti akvarellistidega, vaid näha on saanud ka igasse ilmakaarde jäävate naabrite loomingut. Kunstnikud on saanud oma töid näidata ja kaugemad tegijad ka teada saanud, kus on Jõgeva. Siinne kunstipublik on aga õppinud akvarellitehnikat mõistma ja hindama.
Oleks olnud rohkemgi
Viimane akvarellinäitus raamatukogu vanas majas võtabki kuueteistkümne aasta jooksul toimunu sümboolselt kokku. Näha saab enam kui 30 autori loomingut. Nende hulgas on nii proffe kui ka pühapäevamaalijaid, nii „vanu kalu“ kui ka värskemaid tegijaid. Paljud on samas saalis varem üles astunud isikunäitus(t)ega või esinenud rühmanäitus(t)el. Nüüd on igalt autorilt väljas vaid üks töö. Geograafia on samuti lai: esindatud on kaheksa riiki.
„Seda, mida näidata, oleks olnud rohkemgi, aga seinu ei saanud maast laeni pilte täis riputada: siis poleks see olnud enam vaadeldav,“ sõnas Gennadi Lapin. „Saab näha maastikke, lillemaale, linnavaateid, portreesid, abstraktseid kompositsioone jne. Kui püüda töödele ühist nimetajat leida, siis võiks see olla „puhas akvarell“. See tähendab, et me ei näe siin akvarelli kaasavaid segatehnikaid.“
Akvarellitehnika pole siiski üks ja ühtne, vaid sellel on alaliike.
„Tehniliselt saab näha nii kiiret, aga väga suurt kontsentratsiooni ja kogemusi nõudvat märjalt-märga (wet-in-wet) tehnikat (Diana Jansoni „Õhtu“, Jurga Sidabriene „Peegeldus“, Virginija Urbonaviciene „Suvelilled“, Ariadne Ciurlionyte „Läbi pilvede“, Ramune Lebedyte „Inspiratsioon“, Kaire Nurga „Õhtul üksi lemmikkohal“) kui ka palju aega ja kannatlikkust nõudvat kuivemat kiht-kihilist tehnikat (Svetlana Veligura „Merel“, Juri Shmelevi „Rootsi idüll“, Elize Hiiopi „Metsatareke“, Gennadi Lapini „Viimane sadam“, Slava Semerikovi „Furšett“). On ka mõlema tehnika meisterlikke ühendajaid (Anna Tšainikova „Purjekad“, Ülle Meisteri nimetu töö, Anatoli Triboi „Talv mägedes“, Sergei Minini „Jaht“, Ari Laitineni „Moonid“, Saule Urbonaviciute „Öine Vilnius“). Näitusel on esindatud ka graafiline akvarell ehk akvarelliga koloreeritud pliiatsijoonistus (Ana Marija Blažiene „Nida“) ja etnograafiline akvarell (Antonina Tuzhyki „Vanaema aias“). Ühesõnaga – täisassortii, igaühele midagi,“ kommenteeris Eike Salu.
Gennadi Lapin tõdes, et akvarell on raske tehnika ja seepärast paljud seda ei armasta. „See näitus tõestab, et akvarellitehnikas on võimalik kõike teha. Kui asi välja ei tule, on probleem tegijas, mitte tehnikas,“ kinnitas galerist.
Uued tulijad
Lapin on aegade jooksul paljusid soovijaid akvarellitehnika saladustesse pühendanud. „Rahvusvahelisel akvarelliassortiil“ astuvad oma esimeste selles tehnikas näitusetöödega üles Riina Lastik ja Heli Järv, kes Lapinilt kahe aasta jooksul õpetust saanud. Jõgeval elav ukrainlanna Antonina Tuzhyk astub sel näitusel üles küll etnograafilises stiilis tööga, ent soovib oma akvarelliampluaad laiendada.
„Olen kunstiõpetajaks õppinud ja saanud aimu ka akvarellist, aga tahaksin õigeid tehnilisi võtteid omandada. Gennadi lubas mind aidata. Siinne akvarelliseltskond on nii innustav. Kui tööl ei peaks käima, siis ainult maalikski!“ ütles Antonina Tuzhyk.
„Tonja on väga andekas ja heade eelteadmistega. Talle on ainult väikest tõuget vaja, et akvarellis järjele saada,“ ütles Gennadi Lapin.
Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg tõdes, et koostöö kunstnikega näituste korraldamisel on meeldivaim osa tema tööst.
„Loodame leida ka uues majas võimalusi näituste korraldamiseks,“ sõnas Meeri Remmelg. Ja kindlasti peab ta sõna: ta on ju isegi sõrme akvarellile andnud ja osaleb ka assortiinäitusel. Linnaraamatukogu vana maja näituste sarjale uhke punkti pannud komplekti saab aga näha ka väljaspool Jõgevat. Juuli viimasest päevast augusti lõpuni on see üleval Tartu ülikooli kliinikumi aatriumis, oktoobris aga Tartu ülikooli Narva kolledžis.
RIINA MÄGI
