Kõigepealt tuli vallaametnikel ette võtta mitmekilomeetrine jalgsimatk, sest töötandrile Endla järve äärde autoga teatavasti ei pääse. Kuna tänavune looduskaitsekuu on pühendatud liikide kaitsele, kasutas kaitseala loodusharidusspetsialist Katrin Möllits jalgsimatka selleks, et tööle siirdujatele tee ääres laulvaid linde ja õitsvaid taimi tutvustada. Mis siis, et kõik neist teab kui suured haruldused polnud ? palju siis kontorilaua taga istuv inimene levinumaidki linde-taimi tunneb.
Põhitööks oli talgupäeval uue 250-meetrise matkarajalõigu rajamine, ent osa “elavjõust” suunati ka muudele töödele: järvekallast pidi kulgeva matkaraja ääri puhastama, lõkkealuseid korrastama ning Salu puisniidul maha võetud ja tükeldatud puid riita laduma.
Et metsa alla uus lõik matkarada tekiks, tuli mõned puud suisa maha võtta, mõnedel aga eemaldada rajale ette jäävaid oksi. Samuti tuli koristada risu, rajada purre üle rajaga lõikuva kraavi jne. Kaugemas tulevikus kaetakse uus rajalõik muude matkaradade eeskujul hakkepuiduga.
“Uus rajalõik võimaldab pääseda vähema jalavaevaga Salust Kõrgekaldale ning seega kaitsealal mõnusamalt liikuda ja marsruute varieerida. Eriti palju kasu on uuest lõigust suurvee ajal: kui järve äärt mööda kulgev rada liiga vesiseks läheb, saab siitkaudu kuiva jalaga välibaasi juurde,” ütles Katrin Möllits.
Maikuus pakub uus rajalõik sellel kulgejale aga hunnitu lille-elamuse: siis kulgeb tee nimelt läbi tihedate lillaõieliste lodukannikesevaipade. Õitsvate kannikeste keskel töötasid reedel vallaametnikest teerajajadki.
“Lodukannike on suurima õiega kannikeseliik Eestis. Kuigi siinset õitemerd vaadates tundub, nagu lodukannike kaitset ei vajaks, on see siiski kolmanda kategooria kaitsealune liik, sest talle sobivaid kasvukohti ? lodumetsi ? pole Eestis just palju. Mina käin siin kannikesi imetlemas igal kevadel,” ütles Katrin Möllits.
Kui lodukannikeste suhtes jõudsid vallaametnikud Endlasse just õigel ajal, siis hanede suhtes jäid pisut hiljaks.
“Veel esmaspäeval olid hanedel Endla järvel suured manöövrid: neid oli siin sadu,” ütles Katrin.
Tema sõnul teevad haned Endla järvel kevaditi umbes kolmenädalase peatuse, sooritades sealt “rüüsteretki” ümberkaudsetele põldudele.
Sel moel käisidki talgupäeval töö ning loodusteadmiste omandamine ja looduselamuste kogumine käsikäes. Ja vähemasti Jõgeva vallavalitsuse töötajatel polnud midagi selle vastu, et mõni teine kordki kaitsealale talgule tulla. Ilmselt lahkuvad sama tundega ka sel reedel Endlasse talgule tulevad Rakke ja Koeru vallavalitsuse töötajad: Endla looduskaitseala ulatub ju ka nende valdade territooriumile. Rakkelased ja koerulased hakkavad katma Mustjõe matkarada talvel selleks kohale veetud hakkepuiduga.
Vallaametnik, kes kaitsealal oma kätega tööd teinud, saab kindlasti paremini aru kaitseala vajadustest. Küllap seda asjaolu kaitseala töötajad vallaametnikke talgule kutsudes silmas pidasidki.
RIINA MÄGI
