Tegemata kodutööga kolleege pikalt hämada pole võimalik. Nii vihjaski üks staa?ikas linnavolikogu liige jaanuarikuu istungil sellele, et osa volikogu liikmeid ei viitsi isegi kodutööd teha ja tulevad täiskogule ette valmistamata. Siit algavadki paljud arusaamatused.
Kriitilisele kirjale vastamist alustan info jagamisega täismõõtmetega staadioni ehituse käigust. Ülemöödunud aasta jaanuari alguses oli Jõgeva linnas külas tollane kultuuriminister Margus Allikmaa, kes tutvus meie linnakese kultuuri- ja spordieluga.
Samal päeval toimunud ühisel nõupidamisel, kus viibis lisaks linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmetele ka tollane maavanem Margus Oro, arutati võimalust rajada maakonnakeskusse täismõõtmetega staadion.
Staadioni idee tuli spordimeestelt
Sellise mõtte realiseerumist toetas ka kultuuriministri käskkiri 2003. aasta 17. märtsist “Piirkondlike spordiehitiste programmi heakskiitmine?, mis näeb muu hulgas nn teise laine programmi raames ette maakonna esindusobjektide rahastamist, sh staadionide ehitamist.
2003. aasta 12. novembril toimus Jõgevamaa III Spordi Kongress, kus tehti ettepanek pöörduda Eesti Vabariigi Valitsuse poole palvega leida lahendus täismõõtmetega maakonna esindusstaadioni ehitamise finantseerimiseks Jõgevale. Kongressi tööst võttis osa ka Ants Paju.
Et idee tuli algselt ikkagi spordimeeste vajadusest lähtuvalt, siis oli loogiline, et teemaga tegeldi edasi ja probleem tõsteti üles spordi arengukava koostamisel.
Mullu 29. jaanuaril kehtestas linnavolikogu Jõgeva linna arengukava aastateks 2004-2006, kus tegevusvaldkonna ?sport? all on esitatud spordi arengu eesmärgiks ?olla piirkondlik spordikeskus ja sporditraditsioonide kandja?. Üheks kolmest prioriteedist on esile toodud täismõõtmetega staadioni rajamine.
Seega püstitas Jõgeva linnavolikogu arengukava kehtestamisega linnavalitsusele selge ülesande rajada täismõõtmetega staadion.
Järgnevalt kuulutas linnavalitsus välja riigihanke projekteerija leidmiseks. Ühtlasi palkasime endale nõuandjaks tuntud sporditreeneri Hendrik Lindepuu.
Riik annab 10 miljonit
Staadioni projekteerimiskonkursi võitis Eesti Projekt ning projekt valmis möödunud aasta suvel. Et olla veendunud projekteerija poolt pakutud lahenduste
Õigsuses, tellisime tööle veel erapooletu ekspertiisi.
Staadioni projekteerimist, ekspertiisi ja ehitamist on arutatud kümnetel väiksematel ja suurematel nõupidamistel ning teemat on üleval hoidnud ka meedia.
Niisiis, eeltöö oli tehtud ja edasine tegevus sõltus juba sellest, millise tulemuse annavad pikaleveninud rahastamisläbirääkimised kultuuriministeeriumiga. Et meil õnnestus lõpuks toetussummaks välja rääkida 10 miljonit ehk pea kaks korda enam kui esialgu lubati, on tubli töövõit.
Volikogu möödunud aasta detsembrikuu otsus võtta laenu ja kuulutada välja ehitushange sündis seetõttu, et just volikogu istungi päeval, mil oli kavas esitada info staadioni ehitamise hetkeseisust, tuli kultuuriministeeriumist kiri, et riik kavandab toetada meid staadioni ehitamisel nelja aasta jooksul kokku 10 miljoni krooniga. Niisiis polnud põhjust enam protsessi edasi lükata, sest mõnekuine viivitus oleks lükanud ehitustööde alustamise sügisele.
Ants Paju aga, selle asemel, et aidata kaasa spordielu edendamisele, näiteks taaselustades piirkonna spordimängud, tegeleb usaldamatuse ja segaduse külvamisega, mis on põhjustanud mõistmatuse spordi- ja kultuuriinimeste ringkonnas. Päris kindlasti ei mõju selline tegevus soodsalt piirkonna arengule.
Täna oleme jõudnud nii kaugele, et 7. märtsil tunnistas Jõgeva linnavalitsus oma korraldusega ?Jõgeva linna staadioni ehitustöövõtt? edukaks pakkumiseks Skanska EMV pakkumise summas 16 803 686 krooni, millest riik katab nelja aasta jooksul 10 miljonit, see tähendab igal aastal ligikaudu 2,5 miljoni ulatuses.
Täismõõtmetega staadion peab valmima 2006. aasta augustis. Kas tegemist on kõigi aegade kallima ehitisega?
Toon siinkohal mõned võrdlusmomendid linna tellimisel ehitatud objektide maksumuste kohta: Jõgeva kultuurikeskuse renoveerimine läks maksma üle 13 miljoni krooni, reovete puhastusseadmed maksid üle 30 miljoni, Aia tänava lõik läks maksma 8 miljonit. Viimastel aastatel on torustikesse investeeritud mitukümmend miljonit. Kõiki neid objekte aitas rahastada riik, kuid ka linna panus oli vääriline. Elu ei ole ju nende tegemistega linnas seiskunud, vaid on paremaks läinud.
Mõttelaadist ja arusaamadest aga selgituseks niipalju, et otsuse maksta linnavalitsuse liikmetele aastalõpuhüvitist 4200 krooni ulatuses tegi linnavolikogu ning see polnud üldse linnapea otsus. Samal kombel otsustas volikogu 2,5 aastat tagasi maksta Ants Pajule hüvitist linnapea kohalt lahkumisel summas, mis ületas tööstaa?i järgi ette nähtut. Ei mäleta, et oleks kuulnud nurinat, et palju sai. Eks ta ole, endale on alati vähe, teistele ikka palju. Paljud mäletavad veel, kuidas ekslinnapea ületas oma volitusi ja sõlmis 2001. aastal ühe 100 000-kroonise lepingu nii, et me kuulsime seda alles raadiost. Pärast jama kui palju. Mis see on – väljakujunenud mõttelaad või vildakas arusaam asjadest?
Huvitav, kas me jätkamegi küsimuste-vastuste vormis ajalehe vahendusel? Avame uue rubriigi? Ehk aga tuulutate veidi ennast, Ants Paju, mõtlete hoolega järele ja asute vedama mõnd linnale olulist projekti. Mõistan, et kritiseerida tehtut või tegematajätmist on alati mugavam ja populaarsem. Siiski loodan siiralt, et kevadtuuled ega lähenevad valimised ei hajuta aegade jooksul kogutud arukust atmosfääri.
Lõpetan Margus Allikmaa pöördumisega Jõgeva linna rahvale Jõgeva Linnalehes 23. jaanuaril 2003. Üks linn on nii vana või noor, kui hoogsad või hoota on linnarahva mõtted. Mida hoogsamad on mõtted, seda noorem on linn, ja vastupidi.
Viktor Svjatõ?ev,
Jõgeva linnapea, Reformierakond
