Vaimastvere põhikoolis müüsid lapsed üleeile omatehtud sõbrapäevakaarte ja kooke-küpsiseid. Suurem osa müüdust läks kohe käiku: magus söödi ära ja kaardid saadeti sõpradele: sõbrapäeva puhul toimis nimelt koolisisene post.
“Need on nüüd juba kroonile alla hinnatud,” ütles sõbrapäevakaarte müünud Egle Spelman keskpäevaks üsna tühjaks jäänud müügiletile osutades. “Hommikul oli aga laud kaarte täis ja kallimad neist maksid viis krooni.”
Edukalt oli äri läinud ka koogimüüjail Gerli Õunapil, Marie Undritzil ja Grete Aarel.
“Oleme teeninud juba 450 krooni,” kiitsid tüdrukud. Ent maiust oli neil veel koolipäeva lõpu eelgi üsna rohkelt pakkuda.
Nii kaartidest kui ka kookidest saadud tulu läheb nn võimlemispeo fondi: kooli kaks tantsurühma tahavad nimelt suvel minna spordiseltsi Kalev poolt Tallinnas korraldatavale suurele võimlemispeole. Selleks on vaja aga kokku saada 10 000 krooni. Suurima osa sellest summast neelavad esinemiskostüümid ja transport.
“Kõige agaramad kaarditegijad ja koogiküpsetajad olidki need, kes ise võimlemispeole sõita tahavad,” ütles algklassiõpetaja, huvijuht ja tantsurühmade juhendaja Ülle Luik. “Raha kogume aga tegelikult kogu kooliaasta jooksul. Vastlapäeval kavatseme näiteks pannkooke müüa. Ja paneme tüdrukutega ka niisama raha kõrvale: iga kuu toob igaüks 25 krooni. Siis ei löö võimlemispeole minek ühekorraga liiga suurt auku perede eelarvesse.”
Vahetundide ajal mängiti võistlusmänge: ühes tuli sõpru süles, seljas või kuidas iganes “saarelt saarele” ehk tegelikkuses üle saali toimetada, teises poolitatud ja nimedega varustatud pabersüdameid nii kokku sättida, et nimedest moodustuksid sõbrapaarid, nagu Siim ja Londiste, Kessu ja Tripp, Sööbik ja Pisik jne. Kolmandas mängus pidid kaks seotud silmadega võistlejat läbi käima kümnest mängijast moodustatud rivi ning üksnes ettesirutatud käsi kombates otsustama, mis soost üks või teine mängija on.
Võistlusmängudes osales kaheksa võistkonda või õigemini sõpruskonda. Võitjad said auhinnaks sõbrapäevatassid.
“Lapsed tegelikult hirmsasti tahavad mängida,” kinnitas Ülle Luik. “Küllap on neil üldiselt mänguajaga kitsas käes: õppimine ja harrastused nõuavad ju oma osa.”
Sõbrapäevaürituste korraldamisel on Vaimastvere koolis eestvedajaks õpilasomavalitsus. Need ideed, mis koolikaaslastele meeldivad, pannakse “kõrva taha” ka järgmiseks aastaks, nende asemele, mis elevust ei tekita, mõeldakse välja midagi uut.
“Seekord oli üks vahvamaid asju see, et kõigile kooli töötajatele kinnitati juba hommikul rinda suured punased südamed kirjaga “Sõbralik sõber”,” ütles Ülle Luik. “See, kui oma kooli lastelt sellise kingituse saad, läheb väga hinge.”
Ja ega seal õpetaja jaoks õigupoolest suurt vahet olegi, kas saada presidendilt aumärk või lastelt kingitus, mis tõendab, et oled nende tõeline sõber.
RIINA MÄGI
