Et tudengitel võttis Tartust Jõgevale jõudmine oodatust kauem aega, alustas Tiit Naarits oma ettekandega. Ta rääkis, et suur hulk Eesti mälumängureid jaguneb kahte ühendusse: Eesti Mälumänguliitu ja Eesti Mõttespordi Seltsi. Ajalooõpetaja innukal eestvedamisel on ka meie koolis võimalik osaleda võistkondlikus mälumängus.
Seejärel korraldas Kalle Kolberg liikuva teadmistekontrolli publikule, keda oli kogunenud pea saalitäis. Aula neli nurka olid tähistatud erinevate vastusevariantide numbritega. Igaüks liikus sinna nurka, mida pidas antud küsimusele sobivaks vastuseks. Soojenduseks alustati kergemate küsimustega, mis ei nõudnud suurt peamurdmist.
Väitlus on intelligentne vaidlus
Kuues mänguvoor selgitas võitjad, nendeks olid Kaisa ja Irina kaheteistkümnendast klassist, kelle teadmised maailma suurima loomaaia asukohast olid täpseimad.
Auhinnaks said mõlemad valida endale raamatu. Siiski jätkus võitlus kolmanda koha pärast, pikast heitlusest väljus võitjana Inna üheteistkümnendast klassist.
Mälumängu ajal olid kohale jõudnud kauaoodatud tudengid. Kuni nad valmistusid, tutvustas sotsiaalpedagoog sissejuhatuseks väitluse olemust ja ajalugu. Väitluse juured ulatuvad tagasi sama kaugele kui demokraatliku ühiskonnakorralduse ajalugu. Demokraatia ja väitlemine on teineteisega lahutamatult seotud. Aga mis väitlus tegelikult on? Kõige lihtsama definitsiooni järgi on see intelligentne vaidlus. Väitlusel on kindel skeem, mis koosneb poolt- ja vastuargumentidest.
Parima ettekujutuse saamiseks toimus näidisväitlus teemal: “Kas gümnaasiumis peaks kohalkäimine olema vabatahtlik?”
Teema käsitles puudumistega seotud probleeme gümnasistide hulgas. Tudengid jagunesid kahte vastandlikku leeri: vabatahtlikkuse poolt ja vastu. Rohkete argumentidega üritati vastaspoolele ära teha. Mõne väitleja kõneosavus oli kohati nii tugev, et tema mõttetegevust oli raske jälgida.
Kõige huvitavamad on suured turniirid
Siiski oli kaasakiskuva väitluse lõpul jäänud saali veel käputäis kuulajaid. Kohtunikke sel väitlusel polnud, kuid võitjapoole sai valida publik. Tänu näiliselt parematele veenmisoskustele kuulus allakirjutanute sümpaatia kohustuslikku kohalkäimist pooldavale leerile.
Noored retoorikud on kõnekunstiga tegelenud juba keskmiselt 3-7 aastat ning tõdesid, et kõige huvitavamad on suured turniirid. Novembri alguses toimubki üks samalaadne üritus Tallinnas. Väitlusega saab nüüdsest tegeleda ka Jõgeva Gümnaasiumis. Kel huvi, saab täpsemat informatsiooni meie kooli sotsiaalpedagoogi käest.
TRIIN EREB
KATRINA KASK
