Tänavu möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja olulisematest lahingutest. Sellel puhul korraldatakse erinevaid sündmusi üle kogu Eesti. Jõgevamaal toimub homme, 6. jaanuaril rahvamatk pealkirjaga „Siit saadik ja mitte enam,“ mis on ühendatud Vabadussõja pöördelahingute meenutamisega. Eile alustas Kehrast teekonda Soomusrong nr 7 „Wabadus“, mis liigub samuti sajanditaguste lahingute radadel ja jõuab Jõgevale järgmisel nädalavahetusel.
Põltsamaa vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Ülle Ottokari sõnul tuli Vabadussõja pöördelahingute meenutamise algatus EV 100 korraldustoimkonna poolt. Sündmused toimuvad tollaste lahingute rindejoonel.
Jõgeva Kaitseliidu vabatahtlik teavituspealik Ülo Pärn, mullu ilmunud raamatu „Vabadussõja sündmused Jõgevamaal” autor, peab tolleaegseid sündmusi Vabadussõja käigus määravateks. Seda enam, et Eest vabariigi poolel võidelnute arv ja varustus olid ilmselt väiksemad vastaste omadest. Suurusjärkude kohta ütles Ülo Pärn, et Eesti jõudude käsutuses oli sisuliselt üks raskekuulipilduja nelja kuni kuue vastase raskekuulipilduja kohta. Ja kuigi ka aastaaeg ei soosinud kaitsetegevust Aidus, suutsid noore riigi sõjajõud, 27. detsembrist 4. jaanuarini kestnud lahingus, kus enamus nii tulejõus kui ka koosseisus oli kogu aeg punaste poolel, alustada lõpuks pealetungi.
Võidutule süütamine ja rahvamatk
Jõgevamaal korraldatakse paralleelselt nii Võidutulede süütamine erinevates paikades kui ka rahvamatk osaliselt samal marsruudil. Esmalt süüdatakse Võidutuli Tapikul, kust see liigub edasi Aitu. Kell 11 süüdatakse Võidutuli Aidu mälestuskivi juures ja rahvamatkast osavõtjad alustavad liikumist Aidust Sadukülla. Hiljem süüdatakse võidutuled Sadukülas ja seejärel Puurmanis. Loomulikult võivad inimesed soovi korral kõik tule süütamise paigad läbi käia. Need rahvamatkal osalejad, kes jätavad oma isikliku transpordi Sadukülla, saavad sealt liikuda Aitu Kaitseliidu transpordiga. Aidust Sadukülla lähevad matkajad jalgsi. Matkatee pikkuseks on 10 kilomeetrit. Tapikule ja Puurmanisse ei ole matka korraldajad transporti organiseerinud.
Rahvamatkajatele pakutakse Sadukülas naiskodukaitsjate poolt teed ja pirukat. Ülle Ottokari sõnul on korraldajad arvestanud, et kõik matkajad ei liigu ühesuguse tempoga ning Sadukülas on matkajatele avatud rahvamaja saal, kus saab end soojendada. Ürituse korraldajad loodavad, et inimesed aasta alguse rahulikumal perioodil leiavad aja ning võimaluse rahvamatkal osaleda ja kunagiste Eesti jaoks väga oluliste Vabadussõja sündmuste meenutamisest osa saada.
Kohtades, kus süüdatakse Võidutuli, avatakse ka infotahvlid, mis jäävad olulise märgina pühapäevast sündmust meenutama. Nii eesti- kui ka ingliskeelsed infostendid pannakse üles Tapikule, Aitu ja Puurmanisse.
„Wabadus” jõuab ka meile
Eile alustas oma teekonda Kehrast tollasest soomusrongist inspireeritud näidis, mis sai nimeks soomusrong nr 7 „Wabadus“, mis on mõeldud meenutama soomusrongide rolli Vabadussõjas. 1919. aasta algul osalesid käepäraste vahenditga komplekteeritud soomusrongid nr 1 ja 2 Eesti vägede pealetungis, vabastati Tapa, Jõgeva ja Kaarepere raudteejaam ning koos Tartumaa kaitsepataljoniga Tartu linn.
„Wabadus“ on valminud Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna, Eesti Sõjamuuseumi ja Operaili koostöös. Kuna Operaili reeglid ei luba vanadel masinatel raudteel liikuda, on tolleaegne auruvedur tõstetud kaasaegsele raudteeplatvormile ja läbib teekonna sedaviisi. Platvormidele on ehitatud ka magamisvagun, kuulipilduja ja kahurivagun, ning eraldi platvormil liigub kaasa Saaremaa Sõjamuuseumis valmistatud Vabadussõjaaegse soomusauto rekonstruktsioon.
Ka Jõgewa Muuseumil on selle komplekteerimises oma osa. Eesti Sõjaajaloo Pärandi liikmena ja Laidoneri muuseumi koostööpartnerina valmistasid nemad soomusrongi jaoks varustust. „Jõgevalt on pärit kuulipildujamaketid, samuti on Jõgewa muuseum aidanud riietada mannekeene ajastukohastesse vormisesse,“ ütles MTÜ Pommiauk eestvedaja Sergei Jerjomini, keda võib 11. ja 12. jaanuaril kohata Jõgeval soomusrongi giidina.
TOOMAS REINPÕLD, ANDRA KIRNA
