Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liige sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial selgitas, miks hoolekandekontseptsioonis antakse valla- ja linnavalitsustele praegusest rohkem ülesandeid. “Inimesed, kes vajavad abi puude või ajutise haigestumise tõttu, soovivad ikka, et nende mured lahendatakse võimalikult kodu lähedal. Elukohtadele kõige lähemal on kohalik omavalitsus. Pealegi teavad omavalitsustöötajad piisavalt hästi oma piirkonna inimesi. Arvestades eeltoodut otsustatigi avardada omavalitsuste töökohustusi sotsiaalhoolekande valdkonnas,” tõdes Treial.
Puudega inimese hooldajatoetus omavalitsusest
Alates järgmise aasta 1. aprillist lõpetatakse puudega inimese hooldajatoetuse maksmine riigi vahenditest. Selle toetuse maksmisega tegelevad edasi kohalikud omavalitsused. “Omavalitsused kehtestavad ise vastava toetuse määra ja määravad kindlaks selle maksmise põhimõtted ühes või teises piirkonnas Ülesande täitmiseks sobiva pinnase loomiseks on tarvis vastu võtta terve rida volikogu otsuseid ja muidki õigusakte,” ütles Mai Treial.
Tema sõnul peaksid sotsiaalministeerium ja omavalitsused koos tegema tõsist tööd, et uute ülesannete panemisega omavalitsustele ei jäetaks neid üksi.
Kommenteerides hoolekandekontseptsiooni, toonitas Treial, et probleemsed kohad kontseptsioonis on vara arvestamine korduva sotsiaalabi taotlemise korral ja hoolekande administreerimise korraldamise tööjaotus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Täiendavate ülesannete delegeerimine kohalikele omavalitsustele jääb ühepoolseks ülesandeks, kui sotsiaalhoolekande rahastamise korda ei konkretiseerita.
Omavalitsustel napib raha
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees näeb probleeme omavalitsuste praeguses tulubaasis, mis igal pool ei kanna välja uute sotsiaalhooldust reguleerivate seadustega neile pandud ülesandeid. “Muudatustest tingituna on aga omavalitsustel vaja rohkem raha erinevaks otstarbeks. Eriti suuremates piirkondades tekib kulutusi seoses ametisõitudega Mõndagi omavalitsusse on tarvis juurde sotsiaalküsimustele spetsialiseerunud töötajaid. Uuendustega kiiremaks kohanemiseks vajavad sotsiaaltöötajad ka väljaõpet ja koolitust. Seegi nõuab raha,” tõdes Treial.
?Üldiselt olen aga veendunud, et sotsiaaltöötajad teevad oma tööd püüdlikult ning ka missioonitundega ning saavad hakkama uute kohustustegagi. Rahandusministeeriumi esindajad lubasid Riigikogu sotsiaalhoolduskomisjonile, et omavalitsused kindlustatakse rahaga, mida on tarvis sotsiaalhooldusalaste küsimuste edukaks lahendamiseks. Tahaksin väga uskuda, et see lubadus ei jää õhku rippuma,? märkis Mai Treial
Puurmani vallavanem Rein Paap ütles, et hoolekandekontseptsioonist tulenevalt peab mõndagi täpsustama. “Praegu on meie vallas üks sotsiaaltöötaja. Ümberkorraldused suurendavad aga töökoormust, mistõttu vähemalt ajutiselt peaks kasutama lisatööjõudu,? tõdes vallavanem.
Rein Paap märkis veel, et Puurmani vallas on puudega inimesi paarisaja ringis ja nendest pooltel on hooldajad.
Jõgeva vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Tiiu Nettan rääkis, et nende sotsiaalhooldusametnikud ja valla sotsiaalhooldusspetsialistid püüavad uute ülesannetega algul ise hakkama saada. ?Tööd on kindlasti rohkem kui varem. Näiteks omavalitsused peavad hakkama määrama puudega inimese toimetulekuvõimet, otsustama, mis teenuseid abivajajad vajavad. Lähtudes uuendustest tuleb tegelda teenuste määramisega sellistele puudega inimestele, kellel pole toeks ja abiks perekonda ning lähedasi,? tõdes Nettan.
Ankeedi täitja vajab abi
Mai Treial väitis, et abi, mida omavalitsused osutavad puudega inimestele, ei pruugi põhineda ainult hooldajatoetuse maksmisel. “Abi võib pakkuda ka päevakeskuste kaudu. Linnades ja valdades, kus päevakeskused puuduvad, tuleb aga abi tagada ikkagi hooldajate kaudu,” tunnistas Treial.
Uus sotsiaalhoolduskontseptsioon toob kaasa uut tegevust ka puudega inimestele endile. “Kui inimene taotleb, et talle määratakse puude aste, peab ta nüüd ankeedi ise täitma. Varem tegi selle töö täielikult perearst. Nõudeid ankeedi täitmiseks tasuks selgitada ka õppepäevadel. Olen ka kuulnud, et mitmed inimesed ei tea, mis on puude aste või töövõime kao protsent ja millest see oleneb. Kõike seda tasuks selgitada sotsiaalministeeriumil, näiteks teabepäevadel või ajakirjanduse vahendusel,” lausus Mai Treial.
Hoolekandekontseptsiooniga seonduvat kommenteerides märkis Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Monika Aasa, et puudeastme taotleja peab täitma viieleheküljelise ankeedi. ?Ankeedis on isikuandmed ja küsimused toimetulekuvõime hindamiseks. Ankeedi täitmiseks vajavad paljud inimesed kindlasti sotsiaalhooldustöötaja või hooldaja abi. Märgiksin veel, et haigusloo väljavõtte vaegurlusekspertiisi komisjonile tellib endiselt perearst,? rääkis Aasa.
JAAN LUKAS
