Olete Jõgeva haigla osutatavad teenused jõudnud üle vaadata ja kindlaks teha, mis on mõistlik ja mis pole?
Olen. Ütleksin, et tegelikult on väga mitmes teenuseklassis tõsine arstiabi defitsiit. Probleem on selles, et Jõgevamaa elanik ei saa teiste maakondade elanikega võrreldes sama palju tervishoiuteenuseid. Ei vasta ka tõele jutt, et Tartu on lähedal ja kõik käivad Tartus. Ega ikka ei käi küll.
Näiteks praegu pole Jõgeval reumatoloogi, kõik soodusretseptid jäävad seetõttu samuti välja kirjutamata.
Tehnilise varustatuse poolest on haigla korralik, üle Eesti keskmise. Suudame teha tasemel südameuuringuid, kardiograaf ja sonograaf on tipptasemel.
Töötajate endi sättumus on ka natuke käest ära läinud, pikka aega on haiglas olnud niisugune suhtumine, et patsient pole teretulnud. Kui haigla uksest tuleb sisse patsient, peaks meditsiinitöötajal silmad särama minema ? nüüd tuleb midagi, mille kallal ta saab rakendada oma oskusi ja teadmisi. Arstil peaks süda kiiremini põksuma hakkama, et mida ja kuidas ma teen.
Aga kui tuuakse näiteks tugeva kõhuvaluga inimene, kes vaevalt on kohale jõudnud, öeldakse toojale, et meil on siin iseteenindamine, võtke ratastool ja aidake ta sisse. See ei ole minu hinnangul õige suhtumine. Ja seda suhtumist tuleks muuta.
Teatud hetkel on Jõgeva haigla juhtimisel tehtud saatuslikud vead ja nüüd on piiri ette panna väga raske.
Kuid kõige kiiremas korras on vaja juurde võtta paar arsti, sest praegu on osade tohtrite töökoormus väga suur. Ma ei pea seda normaalseks, et arst tuleb majja hommikul kell 8 ja lahkub õhtul kella 23 paiku.
Öeldakse, et esimese paari-kolme kuuga peab uus juht tegema enamiku muudatustest, muidu polegi neid võimalik ellu viia. Kuidas Teil on muudatuste tegemine õnnestunud?
Muudatused toimuvad pidevalt, kolm kuud pole nendega mõtet oodata. Tahtsin kõigepealt näha kes, kuhu ja kui palju kulutab. Selle osa on ökonomistid juba selgeks teinud, kes kahjumiga ja kes kasumiga töötab ning kellel on vaja vaadata, kuidas teistele järele jõuda.
Ega ma ei saa ainult töötajaid süüdistada, sest haigekassa on jätnud hinnakirjad küllalt tasakaalustamata ? mõned asjad toovad hästi sisse ja mõned ei too üldse midagi.
Jõgeval on muudatuste tegemine muidugi väga keeruline ? patsiendid tunnevad arste ja arstid patsiente. Näiteks on väga raske inimesi koondada.
Haigla üldine seisukord pole just kiita?
Maja seisukord on kehva ? põrandatel on linoleum kohati üsna kulunud, mõni lambikuppel väriseb. Aknad vahetati ühelt poolt maja ära. Vanade akendega polnud ventilatsioonist lugu, aga nüüd on nii, et õhk enam ei liigu ja tuleb vaadata, millises ventilatsioonitorus on tuvilaibad. Küllap tasapisi saab ka maja korda.
Kuivõrd oluline on, et terve ööpäeva oleks näiteks Jõgeval valves kirurg?
Kohalik haigla peaks muidugi kirurgilist teenust osutama. Kas kirurg peaks olema 24 tundi valves, on iseküsimus, kuid plaanilised asjad peaks ta ära tegema.
Minu eelkäija eri taotlenudki kirurgia litsentsi pikendamist, aga me asume seda taotlema.
Väga palju sellest tööst, mis kohalik haigla peaks tegema, kuulubki nn päevakirurgia alla ja mujal maailmas see nii ka toimib. Kui on vaja kurgumandleid lõigata, siis seda tehakse hommikul ja õhtul saadetakse patsient koju. Meil peaks haige ikka ühe öö haiglas olema, sest kui ma saadan ta sinna Torma taha metsa ja tal peaks öösel midagi juhtuma, siis ei saa me teda enam kuidagi haiglasse.
Tallinnast tulnud mitteteadliku inimesena tõstatasin küsimuse, et miks meil polikliinik ainult kella kolme-neljani töötab ja ainult üks päev kella kuueni. Kui inimesel lõpeb kell viis töö, siis ta just tahabki arsti juurde tulla. Üks tohter küsis siis tagasihoidlikult, et kas sa bussiplaani oled näinud? Ükski inimene ei saa kohale, te võite ju istuda.
See jutuajamine tekitas idee, et peame perearstidele vastu tulema, eriarstide meeskonna kokku võtma ning ühe päeva kuus valdades perearstipunktis vastuvõtu korraldama.
Haigekassa ostab teatud osas teenuseid, tasu eest saaksime rohkem neid rohkem pakkuda. Koguaeg käib see jutt, et inimestel pole raha ja et keegi ei tule. On masseerijaid, kelle juures käiakse ja makstakse. Proovige näiteks Kuremaal masseerija juurde pääseda, järjekord on paar-kolm nädalat. Asi on ikka osaliselt ka tahtmise puudumises. Valmidus on olemas, tuleb lihtsalt organiseerida ja välja pakkuda.
Siiani pole infot eriti levitatud. Seoses südamenädalaga sai välja pakkuda kolesterooliprogramm. Riskirühmad pole eriti aktiivselt käinud kolesteroolitaset määramas. Kui uurisime, milles põhjus, selgus, et inimesed ei tea asjast suurt midagi. Tarvitses panna pisike kuulutus Fookusesse ja inimesed tulid, järjekord oli ukse taga.
Soov meditsiiniteenust kasutada on inimestel olemas, seda näitas ka 2. aprillil kultuurikeskuses korraldatud tervisepäev. Oleks teadnud, et nii palju rahvast tuleb, oleks rohkem aparaate kaasa võtnud, et mõne asja kiiremini tehtud saaks.
Alguses oli mõte, et kui Jõgeva elanik läheb laupäeva hommikul poodi või turule, astuvad nad ka kultuurimajast läbi. Tegelikult tulid inimesed mitmekümne kilomeetri kauguselt kohale, isegi jalgrattaga. Oma tervise eest meie maakonna inimesed muretsevad. Nii et Jõgeva haiglal on väga palju potentsiaali. Ka haigekassa saab aru, et siin oleks vaja rohkem teenust pakkuda.
Kui palju arste käib Jõgevale Tartust ja kas neid saaks siia veel rohkem meelitada?
Tartust käib palju arste, kardioloog doktor Maiste näiteks ja teisigi. Tartu arst võtab Jõgeval vastu ja kui patsient vajab põhjalikku ravi, suunatakse ta Tartusse. See peaks suurendama Tartu Ülikooli Kliinikumi huvi oma arste ka Jõgevale komandeerida. Eriti praeguses olukorras, kus mina olen Tallinnast tulnud.
Kui Tartu arste ei käi, toome Tallinnast ja siis liigub haige pärast ka Tallinna poole. Ma pole jõudnud veel väga palju läbirääkimisi pidada, aga Jõgevalt pole Tartusse eriti palju maad.
Kuidas Tallinna arstid suhtuvad võimalusse käia Jõgeval haigeid vastu võtmas?
Küllap nad tulevad. Ja selle mehhanismiga, et neil on siin ambulatoorne vastuvõtt. Kui arst leiab haige, kes vajaks korralikku statsionaarset ravi, siis patsient suunatakse ka Tallinna ravile.
Aga liigeseproteeside paigaldamiseks Tallinna sõita pidasid Lõuna-Eesti patsiendid paljuks.
Kui Tartu arst tahab saada patsienti, kellele liigeseprotees paigaldada, siis on tal Jõgeval näiteks kord nädalas vastuvõtt. Niiviisi leiab ta endale patsiendid ja viib need siis Tartusse.
Ega selles midagi halba ole, kui ka Virumaa Keskhaigla arst patsientide leidmiseks Jõgevale tuleb. Ka meditsiinis kehtib päris tõsine turumajandus.
Lõuna- ja küllap ka Kesk-Eesti inimene on ikka veendunud, et Tartus on Eesti parimad arstid.
Ega tavalise maatohtri kohta saa ka halvasti öelda. Kohalikus haiglas on arst oma kogemuste pagasilt veel parema ettevalmistusega. Siin valves olles tuleb panna süda rütmi, õmmelda, jalg kipsi panna. See kõik sunnib arsti päris tõsiselt ennast täiendama. Arstide meditsiiniline tase ei kannata, pigem on probleem, et kuna teisi tohtreid pole, patsiendil nagunii valikut pole, ta peab ikka siia tulema. Nii et arstil on ükskõik, kas ta teretab haiget uksel või mitte, kas ta kuulab teda või teeb oma kirjatööd. Väga moes on arsti vastuvõtul õde. Tulen arsti juurde oma haigusega ja siis küünitab üle laua veel ka kolmas isik, kelle ülesanne on retsepti kirjutada või numbreid jagada.
Põltsamaa rajab endale linna ja erasektori rahadega hooldusravi võimalusi endisesse Põltsamaa haiglasse. Ka Mustvees on võimalik pakkuda hooldusravi. Kas oleks parem, kui kõik oleks koondunud Jõgevale või tuleb arvestada piirkonna omapäraga ja leppida killustatusega?
Tervishoiu organisatoorsest seisukohast on toimuv muidugi absurd ja ma ei tohiks öelda, et killustatus on millegagi õigustatud.
Samas saan ma inimesena sellest täiesti aru. Põltsamaa haigla on seal koguaeg olnud ja kohalikke inimesi aidanud. Kohaliku omavalitsuse seisukohalt on see väga õige lähenemine. Minu mõte pole rünnata, pigem teha koostööd.
Kolme haigla pidamine muidugi killustab tervishoiuteenuste turgu. Kui Põltsamaa ja Mustvee haigla patsiendid oleksid Jõgeval, siis oleks töömaht suurem ja mastaabiökonoomika järgi oleks tunduvalt lahedam toimetada.
Põltsamaa on tubli olnud, et toetab kohalikku meditsiini. Kui vaatame kohalike haiglate eelarveid teistes maakondades, siis alalõik ?kohalike omavalitsuste toetus? on päris suur ja ulatub miljonitesse kroonidesse.
Et Jõgeva linna eelarvest 18 000 krooni koduhooldusele saada, oli madinat kui palju. Samas pole Jõgeva eelarve nii väike ühti. Linnapeaga suheldes oleme oluliselt lähendanud arusaamu ja au ning kiitus ? tervisepäeva korraldamiseks leiti võimalus anda tasuta kasutada kultuurimaja ruumid. Ka vald tuli kaasa, loodan, et asjad muutuvad.
Jõgevamaa omavalitsustel ei tohiks olla väga keeruline leida iga aasta paar miljonit krooni haigla toetamiseks. Ka kõige selle juures, et me väga vaesed oleme. Aga võib olla sellepärast olemegi vaesed, et tervis on kehva?
Olete jõudnud end juba Jõgeval sisse seada või käite tööle hoopis oma maakodust Emumäe lähedalt Salla külast?
Ostsin just diivani ja tugitooli ning tõin Jõgevale Tähe tänavale üüritud korterisse, nüüd on mul ka magamiskoht olemas.
Emumäe-koduga on nii, et seal käib päris tõsine remont, majas pole põrandaid, seetõttu seal ööbida ei saa.
Jääte Jõgevale üksi või tuleb pere ka järele?
Pere elab mul Märjamaal. Olen juba 19 aastat igal hommikul Tallinna tööle sõitnud. Minu abikaasa on pedagoogikaseminaris õppejõud, lapsed käivad Tallinnas koolis.
Kuidas pere Teie Jõgevale tuleku mõttele reageeris?
Eks ka Tallinnast oli mitu pakkumist, tunduvalt suurema palgaga kui Jõgeval. Pere on mind aastaid näinud, valvamine ja maaelu on mulle koguaeg rohkem meeldinud, sellepärast polnud ka suurt vastuseisu.
Kui ma oma maakodu Emumäe lähedal korda saan, siis kolin sinna. 24 kilomeetrit tööle sõita pole pikk maa ? koju sõites jõuab end maha laadida ja hommikul on paras just mõtteid korrastada.
Suvel käisin Emumäelt Tallinna tööle, seda on peaaegu 150 kilomeetrit. Maal on hea elada ? kui ikka tuled hommikul ja tõmbad kopsud õhku täis! Siis astud kastese rohu peale, hoopis teine tunne on. Olen küll sündinud Tallinnas ja elanud seal üsna pikka aega, aga mälestused on eelkõige vanaema juurest Võrumaalt väga head. Alati olin suviti vanaema või sugulaste juures maal.
Kui kauaks kavatsete Jõgevale jääda?
Tööleping on sõlmitud viieks aastaks. Lubasin maavanemale, et püüan asjad liikuma saada. Haigla on väike. Iga päev pole küll kaheksa tundi vaja juhtimisega tegelda, ega ma ei pea üht paberihunnikut ühest laua otsast teise tõstma.
Kavatsete ka ise haigeid vastu võtma hakata?
Mul on alati olnud mingi hulk patsiente, keda ma olen ravinud. Nende hulgas on nii tavalisi inimesi kui ka kuulsamaid. Ega nad kuhugi kadunud ole, nad leidsid tee Jõgevale väga kiiresti üles.
Hea meelega aitan siin ka tohtreid nn teise arvamusega. Alati on hea, kui keegi kõrvalt natuke aitab. Olen ka mõne korra kuus ise valves, see hoiab vaimu erksana. Olen patsientidele öelnud, et nad on sattunud diletandi otsa, kes pole ammu näiteks õmmelnud ega jalga kipsi pannud. Inimesed on seni minu tegutsemisse heatahtlikult suhtunud. Kui hommikul haigekassale esitatavaid arveid vaatan, siis tunnen rahuldust, et vähemalt palga olen ära teeninud ja inimesi ka aidanud.
HELVE LAASIK