6. septembril sündis loomapargis hirvetall, keda tema ema esialgu veel võõraste pilkude eest kiivalt varjab. Kes aga ennast üsna julgelt ka võõrastele näitab, see on kevadine ilvesepoeg Kriimu. Eriti järjekindlalt on priske kassi suurune loomake söötmispaiga lähedal aia ääres paigal sel ajal, kui söödakäru lõginat kuulda on.
Uustulnukaid on loomaparki suve jooksul veelgi tekkinud, nimelt ümberasunuid. Julgele ja hakkajale rebaseneiule Rexile toodi hiljuti kosilane Saaremaalt. Rex sellisest isandast just vaimustuses ei olnud, vaid esialgu suisa pelgas kummalist looma, kelle karv mitte punane nagu normaalsetel rebastel, vaid beez, saba aga hoopis veidralt hele ja joostes püsti kah veel. Rexil tuli oma siniverelise (sest sinirebase sugulane tühjalt seisnud talulauta ema poolt unustatud Uru paraku on) aianaabriga siiski leppida. Ja et kord käest ei läheks ja mehed oma kohta teaksid, peab Saaremaa võõras tagaplaanile hoiduma, kui seltskondlik Rex loomapargi külalistega juttu ajab.
Võrumaa turismitalust toodi Elistverre ka rebased Rein ja Riina, kuigi nad esialgu oma talu iluks jätta kavatseti. Ilmselt kasvasid rebasenoorukid pererahval lihtsalt üle pea, Elistveres aga juba teatakse, kuidas selliste tegelastega käituda ja nende eest hoolitseda. Küsimusele, kas rebaseid palju ei saa, vastas loomapargi perenaine Asta Sarv: ?Seda hirmu siiski pole, sest lubasime mõnel metsikumal metsa tagasi minna. Ruudi, kes meil mitu korda tagasi tuli ja kõva elumeest mängis, on nüüd lõplikult läinud. Hiljuti saatsime metsa ka Rolli, aga tema käib meid ikka õhtuti vaatamas ja ilmselt ka endiste naabrite söögikausist matti võtmas. Karu juurde saab ta kindlasti aia alt sisse ja küllap mujalegi.?
See sügis on eriline ka loomapargi töötajatele. Nimelt on neile äärmiselt vajalik olmehoone nüüd valmis. Seal on olemas söödaköök, ruumid loomaarsti ja aedniku tarvis, samuti puhkeruum ja du?iruum töötajatele. Hoone avatakse pidulikult 4. oktoobril, püha Franciscuse päeval loomapargi sõprade ja toetajate osavõtul.
KAIE NÕLVAK
