“Meie näeme suurt pilti ega saa lähtuda ainult ühe kooli huvidest,? kinnitab abilinnapea Kalmer Lain. “Pealegi pole keegi veel midagi muutnud. Jõgeva linnavalitsus soovib pakkuda kõikidele linna koolides käivatele õpilastele võrdselt konkurentsivõimelist haridust. Et õpilastel oleksid tervisekaitse nõuetele vastavad klassiruumid õppimiseks, piisavalt õppevahendeid ja erinevaid valikaineid. Et oleks võimalus otstarbekamalt raha kasutada. Jõgeval jätkub tulevikus õpilasi gümnaasiumiastmesse kolme paralleeli jaoks. Kui jagada need kahe kooli vahel, siis oleks ühes koolis kaks klassi ja teises üks. Siit ka õpetajate koormuse jaotus. Kas linna tingimustes on otstarbekas pidada ühe paralleeliga gümnaasiumi, kui teine gümnaasium asub kõrval? Gümnaasium ei ole paraku see koht, kus peaksid olema väikesed klassid ja abiõpetajad, gümnaasiumide eesmärk on veidi teistsugune,? kinnitab Lain.
Jõgeva koolid peavad Laini sõnul olema valmis konkureerima eelkõige Tartu koolidega ja linnavalitsus soovib pidada koolidega tuleviku suhtes dialoogi.
Kas uuendustel on mõtet?
Jõgeva Gümnaasiumi direktorile Taisto Liivandile pole see, et demograafline olukord lähitulevikus muutub, mingisugune uudis.
“Me oleme pikas perspektiivis oma õpilaskohtade komplekteerimises sellest lähtunudki. Meie probleem on aastaid olnud just ruumikitsikus ja nüüd, kus olemasolevad ruumid ja õpilaste arv hakkavad ligilähedaselt normaalsele tasemele taanduma, tahetakse äkki rääkida mingitest uuendustest. Kas aga sellistel uuendustel, mille eesmärk on ainult see, et kvaliteet ei langeks, on üldse mõtet? Mõte võiks ju olla midagi enamat. Lahti on ka rääkimata, mida hariduse kvaliteedi all üldse mõeldakse,? pahandab Liivandi.
“Haridust saab nimetada kvaliteetseks siis, kui õpilane on saanud oma võimeid maksimaalselt arendada, ta õpib edukalt edasi ning saab iseseisvas elus hakkama. Kui õpetaja on suutnud avada õpilase mõttemaailma ja andekuse ning suutnud pakkuda talle tema võimetele vastavaid teadmisi. Et õpilane oskaks kooli lõpetamisel hinnata elu väärtusi ja teha õigeid otsuseid,? arutleb Lain.
Liivandi omakorda on seisukohal, et just see kõik ja veelgi rohkem ongi Jõgeva Gümnaasiumis olemas ning muudatused, mida planeerib antud juhul Jõgeva linnavalitsus, mõjuksid ülekohtuselt, kollektiivi ja traditsioone lõhkuvalt. Ta on kategooriliselt koolide võimaliku liitmise vastu ning näeb lahendusena seda, et kui Jõgeva Ühisgümnaasium ise oma tulevikku ei usu, tuleks neil kaaluda põhikooliks muutumist.
Laini hinnangul pole linnavalitsus Jõgeva Gümnaasiumi ruumitaotlusi kunagi ignoreerinud.
“Kuna Jõgeva linnavalitsus peab koole üleval, on linnavalitsuse ülesanne majandada otstarbekalt. Antud juhul tähendab see seda, et kui õpilased mahuvad kahte koolimajja ära, siis tuleb nad ka kahte koolimajja paigutada, mitte teha ühele koolile juurdeehitusi või anda kasutada uusi ruume ja jätta teine maja poolenisti tühjaks. Palju aastaid tagasi on Jõgeva Gümnaasium võtnud vastutustundetult õpilasi vastu, omamata selleks vajalikke inimväärseid klassiruume. Pigem on Jõgeva Gümnaasium eiranud Jõgeva linnavalitsuse mitmeid suulisi ja kirjalikke korraldusi,? arvab Kalmer Lain.
Taisto Liivandi arvates tuleks hoopis küsida, miks usaldavad lapsevanemad ühte kooli rohkem kui teist.
Kool ei ole ainult ruutmeetrid
“Naabritel on vist ruumi üle. Me pole küll sellega täpselt kursis, mis seal reaalselt on. Meie kollektiivi enamuse seisukoht on, et kool ei ole ruutmeetrid ja õpilaste arv, vaid midagi enamat.
Aastate viisi on ignoreeritud meie ruumitaotlusi ja meie soovi viia ennast normaalsesse konditsiooni. Nüüd, kus me tunneme, et see aeg hakkab lõpuks iseenesest kätte jõudma, lähtub linnavalitsus äkki naabrite muredest ja leiab, et seda muret on kõige parem lahendada mõlema baasil,? räägib Liivandi.
Jõgeva Gümnaasium loeb ennast 1915. aastal loodud Jõgeva Haridusseltsi Kooli õigusjärglaseks, kuid mainib oma koduleheküljel ära ka selle, et esimene teadaolev kool Jõgeval asutati Jõgeva mõisas 1766. aastal. 1984. aastal lahutati ajaloolise kooli küljest seltskond, kellest moodustati uus kool, praegune Jõgeva Ühisgümnaasium.
“See vihje, et oleme ühest perest pärit, on õige, aga meie väidame, et 20 aasta jooksul on koolid kasvanud võrdlemisi erinevaiks. Praegune koolide liitmine oleks valiku kitsendamine, see oleks tupiktee. Siis valivad paljud pigem Tartu,? kinnitab Liivandi.
Ära Tartusse minna on ähvardanud ka mitmed Jõgeva Gümnaasiumi õpetajad. “Meie oleme rõhunud traditsioonidele ja kogu õhkkonnale. 12 aastat tagasi tegime ettepaneku liituda, siis nad leidsid, et me oleme liialt vanad, direktor on ebasobiv, asjad läksid inetuks ja isiklikuks. Me oleme nüüd otsinud oma teed ja enda arvates selle ka leidnud. Jõgeva linnavalitsuselt pole me aga kunagi mingit selget vastust saanud, pigem on meie kollektiivi pidevalt väntsutatud, kasvõi eelmisel aastal direktori valimistega,? jääb Liivandi endale kindlaks.
Liivandi kinnitusel on Jõgeva linnavolikogu Jõgeva Gümnaasiumi ettepanekuid aastaid poliitilistel põhjustel taandanud. “Hariduse pealt kokku hoidmine on kuritegelik,? kinnitab Liivandi.
Läbi raskuste tugevamaks
Jõgeva Ühisgümnaasiumi Õpilasesinduse presidendi Marja-Liisa Roosi sõnul on koolide liitmine otstarbekas, sest Jõgeva suuruses väikelinnas pole vajalik kahe gümnaasiumi olemasolu, eriti veel, kui mõne aasta pärast oleks ühes koolis õpilaste arv liiga väike. “Eks muutused on alati rasked ja koolide liitmine tekitab kindlasti vastuolusid, aga läbi raskuste saadakse tugevamaks. Kahe kooli õpilaste vahel pole mingit vaenu, me suudame üheskoos hästi eksisteerida. Kas väikelinnas on üldse vaja omavahel võistelda, mõõtu tuleks ikka võtta suuremate linnade koolidega. Kollektiivi lõhkumine tuleks nii või teisi lähitulevikus ette, sest kui üks koolidest jääb teisest tunduvalt väiksemaks, pole võimalik kinni hoida häid õpetajaid, kellele tööd ei jätku.
Meie kooli õpilased on enamasti ühinemise poolt, me mõistame, et teisel koolil on pikem minevik ja tugevad traditsioonid, aga arvame, et suudame neid aktsepteerida. Ja üheskoos oleksime ehk tugevamad,? arvab ta.
Kalmer Lain kinnitab, et linnavalitsuse eesmärk pole mingil juhul traditsioone lõhkuda.
“Eesmärk on arutada ja otsida uusi lahendusi ning hariduselu tervikuna efektiivsemaks ja stabiilsemaks muuta. Koolipidajal on selleks täielik õigus. Traditsioonid ei kao kuhugi, pigem muutuvad nad paremaks ja kõigile Jõgeva linnas koolis käivatele lastele kättesaadavamaks.
Kui täna keegi arvab, et hariduse andmisel ja korraldamisel on kõik korras ja tulevikku pole vaja vaadata, siis see väga lühinägelik. Me vaatame ka täna 5-10 aasta tegemiste peale, tuleks aga vaadata veelgi kaugemale,? kinnitab Kalmer Lain.
Taisto Liivandi ei muuda meelt: “Me oleme nagu võõras linnas võõras kool,? kinnitab ta. ?Me pole kunagi otsinud magedaid kokkuleppeid. Praegu on kellelgi lihtsalt vaja eksperimenti teha, aga elujõuline kollektiiv hakkab tööle alles viie aasta pärast. Meil on klassikaline gümnaasiumimudel, kus suured on väikestele eeskujuks.?
JAANIKA KRESSA
