23.–26. juunini kestab Jõgevamaal XXVIII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tule teekond Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee vallas. Peotuli läbib Jõgevamaa kultuuriloolisi ja looduskauneid paiku, teekonda on kaasatud nii ajaloolisi isikuid kui ka tänaseid tuntud tegijaid.
Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu ütles, et XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tulemise teekonnal Põltsamaa vallas külastatakse Kursi Vabadussõja ausammast, Puurmani mõisa, von Wahli kabelit, Pajusi mõisa, Adavere mõisa, Uue-Põltsamaa mõisa, Karl-August Hermanni sünnipaika ja mälestusmärki ja Põltsamaa Vabadussõja ausammast.
Jõgevale annab tule Põltsamaa
„Igas piirkonnas toimuvad erinevad etteasted: Puurmani Vabadussõja ausamba juures peab kõnet Julius Kuperjanov ise, Lustiveres toimub „Tulepuu“ istutamine, Pajusi mõisa juures ajalooline sketš mõisahärra von Wahliga, Võhmanõmmes tervitab kõiki oma sünnikohas ja tutvustab Põltsamaad Karl-August Hermann,” ütles Karu.
Ajakirjandus- ja muusikategelase Karl-August Hermanni väärtustamine tule tulemise teekonnal on väga oluline,“ ütles kauaaegne Põltsamaa linnapea ja praegune linnavolikogu liige Jaan Aiaots, kes võtab tule vastu Adaveres ja viib Võhmanõmmele, Hermanni sünnipaika.
Pisisaarest Pajusisse ja Pajusist Adaverre liigub tuli edasi inimketiga. Teekonda on panustanud paljud kogukonnad ja kõik Põltsamaa valla kollektiivid. „Igas piirkonnas on oma tippsündmus, sest on oluline, et tuli liigub valla erinevatest ja olulistest kohtadest läbi, kus toimuvad väga põnevad etteasted. Loitsu saatel saadetakse tuli puhkama EELK Põltsamaa Niguliste kirikusse.Jõgeva valla piiril võtab tule vastu vallavanem Aare Olgo koos folklooriselts Jõgevahe Pere rahvatantsijatega.
„Oleme toimetanud nii, et XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli jõuab võimalikult paljudesse kohtadesse. Meile on oluline, et piirkonna elanikele räägitaks tule tulemisel olulistest muusikaõpetajatest, koorijuhtidest ja traditsioonidest. Nii räägib Anne Schasmin Vaiatu pargis piirkonna legendaarsest muusikaõpetajast Milvi Härmast.
Tormas peame maha ehteestlasliku pikalauapeo, eriti uhked oleme selle üle, et Torma piirkonna kultuuripärandi alustala, C. R. Jakobsoni büsti juures räägib Luule Lehemets tormalaste osalemisest laulupidudel. Tulekiire viib Peeter Keiv ka Torma kirikuõpetajate ja köstrite haudadele ning orkestrijuhi Alfred Koorti hauale,“ rääkis Jõgeva valla kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi.
Vaatemänguline ja lõbus sündmus
„Oleme püüdnud teha nii, et tule tulemine oleks vaatemänguline ja lõbus. Palamuse pritsumehed toovad vanaaegse tuletõrjeautoga tule Kaareperest Palamusele ja Kuremaale, Kuremaa lossi eest stardivad aga Jalgrattaklubi Vooremaa Centrum rattabaasi jalgratturid Laiuse poole,” rääkis Piirimägi.
Naisrühma Meie Mari rahvatantsijad viivad tule edasi jalgratastel. „Arutasime rühmas, mida võiks põnevat proovida. Kui Barbara Laul pakkus tõukerattad, siis tunduski see mõte proovimist väärt. Esmaspäeval oli testsõit, sest oli tarvis teada sõiduaega, endi vastupidavust ja kas tuli laternas põleb. Kõik toimis – nii naised kui ka rattad olid suurepärases vormis,“ ütles Meie Mari juhatuse liige ja rahvatantsija Malle Aia.
„Palamusel räägib õpetaja Urmas Oras kihelkonna laulupidude ajaloost. Teekonda on kaasatud vanaaegne auto, mida Sadala Külade Teater kasutas oma avalavastuses Jõgeva vallast Vaimastverest võrsunud kirjaniku Hugo Raudsepa näidendis „Roosad prillid“,“ rääkis Ilona Piirimägi.
„Kantküla, Sadala ja Ookatku külad tähistavad tule teekonnal oma 600. aastapäeva. Kõigile küladele paigaldatakse Sadala Külade Seltsi eestvedamisel väega maakivi, laulu- ja tantsupeo tänuplaat ning kohaliku koolilugu väärtustav ajalooplaat. Kahele maakivile pannakse EV 100 tänuplaat,“ rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse liige Vilja-Mari Luhalaid.
Mustveele annab tule Jõgeva
Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina märkis et Mustvee valla tuleteekonnal on läbivaks teemaks vanade kihelkondade laulupäevad. „Need toimusid 1930ndatel Mustvees, Kääpal, Voorel ja Lohusuus. Sõltuvalt sellest toimuvad neis kohtades ka suuremad tulepuudutused. Kasepääl on toimunud kaasajal Jõgevamaa laulu- ja tantsupeod.
Avinurmes on väga tublid rahvakultuurikollektiivid, kellest mitmed üles astuvad. 24. juuni õhtul jõuab tuli Mustvee kultuurikeskuse parki, kus toimub simman. Peale jaanilõkke süütamist läheb tuli unelaulu saatel ööbima EELK luteri kirikusse ja pidu jätkub Nedsaja küla bändi saatel.
Mustvee vallas liigub laulu- ja tantsupeotuli nelja liikumisvahendiga: hobuse, villise, väikelaeva (Mustvee sadamast Lohusuu sadamasse) ja rongiga Avinurmes,“ rääkis Zalekešina.
Kultuurikeskuse juhataja avaldas lootust, et tuli ei jäta kedagi vallas puudutamata. „Otsime välja kaunid rahvariided, võtame osa toimuvatest üritustest või lihtsalt läheme ja lehvitame tee ääres tuletoojatele,“ ütles Zalekešina.
XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ ja tule tulemise maakondlik kuraator Pille Tutt ütles, et Jõgevamaa alustas laulu- ja tantsupeo tule ettevalmistamist sügishooaja alguses. „Meeskondade ettevalmistused piirkondades toimusid juba kevadel. Maakonna kolmes vallas valiti tule peatuskohtadeks kohalikku kultuurilugu tutvustavad kohad, millel on sidusus laulu- ja tantsupeo traditsioonide, kohaliku kultuuriloo hoidmisega,“ rääkis Tutt.
Kõigis kolmes vallas on peotule esmasteks eestvedajateks kultuuritöötajad. „Koostööpartneriteks on kogukondade esindajad, seltside ja seltsingute eestvedajad. Näiteks Põltsamaa linnas peatub tuli Vabadussõja ausamba juures, peotulest süüdatakse jaanilõke. Pajusis viiakse tuld edasi naabritele tantsides, Lustiveres istutatakse tulepuu, kultuurikeskuse teatritrupp esitab ajaloolise sketši, koorid korraldavad ühislaulmise,“ rääkis Tutt.
„Kutsume jõgevamaalasi osalema ja jäädvustama oma kodukohas tule tervitamiseks loodud rahvapidusid ja kogunemisi. Kodukoha kultuurilugu väärib kõigi kogukonna liikmete osalemist ja kaasalöömist,“ märkis Tutt.
JAAN LUKAS
