Kolm aastat tagasi hakati Jõgevamaal ellu viima Noorte Tugila programmi, mis mõeldud 15-26aastastele noortele, kes ei õpi ega tööta. Nüüdseks on Tugila nõustamisteenusel osalenud sadu noori, kellest paljudel tekkinud positiivsed hoiakud kas haridustee jätkamiseks, töökoha leidmiseks või mõlema eesmärgi täitmiseks korraga.
Jõgeva valla Avatud Noortekeskuse ühenduses algas Tugila programmi raames tegevus 2015. aasta oktoobris ja Põltsamaa Noortekeskuses Juventus sama aasta detsembris.
„Oleme pidanud päris suurt vaeva nägema noorte leidmisega: mingit toetavat skeemi algul ei olnud. Suur hulk noori on liitunud läbi kooli sotsiaalpedagoogide, sinna kuuluvad enamasti need noored, kes on väljakukkumisohus. Osa on tulnud vastuvõtule koos vanemaga või vanema soovitusel. Mõned on liitunud Töötukassast suunamisega. On noori, kes on oma tuttavatelt kuulnud, et selline nõustamisvõimalus on olemas ja ise ühendust võtnud. On noori, kelle on nõustaja või noorsootöötaja leidnud läbi Facebooki suheldes. Teenuse saajate hulgas Jõgevamaal on 80 protsenti 15-19aastaseid noori. Neidude ja noormeeste osakaal on küllaltki võrdne. Neide on siiski veidi vähem,“ rääkis nõustaja Maire Püss, kes Tugila programmi raames noori toetab.
Läbi Tugila ülikooli
„Suuremal osal Tugila noortel on kodused mured või terviseprobleemid, väga paljudel madal enesehinnang. Nii tuleb koos nendega elus tasakaal leida, siis on võimalik edasi minna üldhariduskooli või juba elukutsevaliku teemadega. Eestis on 75 protsenti Tugila programmi kaasatud noortest lootustandvalt programmist väljunud kuue kuu möödudes. 25 protsendiga tuleb veel tööd jätkata.“
Püssi sõnul on noorte usaldus Tugila vastu suur. „Kogu Eestis on Tugila programmiga liitunud üle 43 000 noore. Näiteks Jõgevamaal on osalenud 320 noort, kellest 250 on taas leidnud tee kooli või tööle. Programmiga said liituda ka noored, kes olid väljakukkumisohus ja nende jaoks toimis programm ennetava meetmena,” lausus ta.
„Meil on mitmeid tüdrukuid ja poisse, kes on asunud edasi õppima, pärast mitmeid nõustamisi ja elu nii-öelda pulkadeks lahtivõtmist, jõuavad nad arusaamisele oma tugevatest külgedest. Nende tugevate külgede rõhutamisega jõuavad nad veel elus kaugele. Mõned on juba aastate jooksul kooli lõpetanud ja asunud tööle kas siin maakonnas või Tartus, mõned kaugemalgi. On isegi ülikooli lõpetajaid. Tugilas on noored muutunud julgemaks, oskavad enda eest paremini seista, teavad oma tugevusi ja seavad eesmärke. Seda Tugila nõustaja teebki, kiidab ja motiveerib.”
Maire Püss märkis, et Noorte Tugila programmil on suurepärane koostöö Jõgeva Täiskasvanute keskkooliga, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Palamuse Gümnaasiumi ja paljude väiksemate koolidega. Samuti väärivad ära märkimist Põltsamaa vald ja Jõgeva vald praegustes piirides.‟
Mureks nutinarkomaania
„Ettevõtjatega otsekontakte on olnud kahjuks vähe, kuigi need on mõnikord positiivseid tulemusi andnud, kui Tugila nõustaja noore eest kostab,“ lisab nõustaja.
„Muret tekitab noorte nutisõltuvus, sest tööandja ei soovi tööle võtta töötajat, kes nutitelefoni taskus hoiab ja töö ajal sellega suhtleb. Nii kodus kui ka koolis tuleks vanematel ja õpetajatel seda paika reeglid, mis mingil ajal lapse nutiseadmetest eemal hoiaks ja lapsele pidevast pealetungivast infoväljast eemaldudes turvatunde tagasi annaks.“
Maapiirkonna iseärasustena Tugila teenuse pakkumisel tuleks arvestada paikkonna hajaasustust. Noorsootöötaja peab ühest paigast teise liikuma, et noor saaks paremini vastuvõtule tulla. Arvestada tuleb ka koolide paiknemisega piirkonnas, töökohtade vähesust ja suhteliselt kitsast vabade ametikohtade valikut.
Maire Püss märkis, et on otsustatud järgmise perioodi rahastus töötamaks Tugila noortega järgmised kolm aastat.
„Põltsamaa vallas jätkab Tugila programm järgmised kolm aastat. Hetkel tegelevad kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad üle Eesti sarnase staatusega noorte kaardistamisega läbi STAR programmi, et valmistuda vastava muregrupi noortega tegelemiseks,“ lausus Maire Püss.
Noortekeskuste Tugila programmi tegevuste elluviimist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ja ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivelisuse parandamine“ alusel.
JAAN LUKAS
